Kõpu rahvuspargi rajamine kütab Hiiumaal kirgi
Hiiumaa Kõpu poolsaare erametsaomanikke sunnib hirm rahvuspargi ees oma metsi lagedaks raiuma

HELVE LAASIK

Hiiumaa Kõpu poolsaare 170 elanikku tabas suve lõpul valitsuse väljasõiduistungil tehtud otsus alustada Kõppu rahvuspargi moodustamiseks vajalike eeltöödega nagu välk selgest taevast.

Sest veel mõni kuu tagasi oli hiidlaste kõrvu jõudnud teave, et Kõpu poolsaarele Korbi mägedesse tahetakse rajada suurtükipolügoon. Praeguseks on sellest ideest küll loobutud. Kuidas mahuvad rahvuspark ja polügoon ühte kohta, sellest ei saanud inimesed põrmugi aru. Ja seda ei oska keegi seletada.

Ka Kõrgessaare vallavanem Jaan Puusepp luges Kõpu rahvuspargi loomise otsuse kohta Hiiu Lehest. «Ma ei tea, millistel kaalutlustel otsustas valitsus Kõppu rahvuspargi rajada ja mida minister esmatähtsaks pidas,» tunnistas Puusepp. Hiiumaal ei tea seda keegi. Ainult keskkonnaminister Heiki Kranich teab, mida ta rahvuspargi rajamisega taotleb. Aga tema vaikib.

Kõpus Pihla turismitalu pidav Maie Jõgi väitis, et seni, kuni pole must valgel kirjas Kõpu rahvuspargi põhikirja, pole millegi üle vaielda. «Praegu räägitakse sellest, mida keegi arvab rahvuspargi all olevat ja tulevat,» lausub Jõgi. «Mis tegelikult tuleb ja mida see kõplastele tähendab, pole teada.»

Mõisted selgeks

Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse direktori Ruuben Posti sõnul on Eestis siiani mõisted «rahvuspark», «looduskaitseala» ja «maastikukaitseala» segamini. «Igaüks interpreteerib neid omamoodi,» tõdes Post. Tema hinnangul on igal mehel praegu oma mõtlemisruum, aga nii ei saa midagi mõistlikku välja tuua.

Ometi on Hiiumaal biosfääri kaitseala juba olemas. Kas seda ei saa ühitada Kõpu rahvuspargiga?

Ruuben Post selgitas, et biosfääri kaitseala tähendab hoopis teistsugust mõtteviisi. «Mujal maailmas liiguti juba ligi kolmkümmend aastat tagasi kiivalt ja rangelt kaitstud territooriumidelt inimeste juurde, sidudes ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, kaasates kohalike elanike tahet,» rääkis Post. «Nii pandi paljudele rahvusparkidele juurde biosfääri kaitseala kohustused.»

Kui Hiiumaal rajataks biosfääri kaitsealasse rahvuspark, siis oleks tegemist ainulaadse juhtumiga maailmas.

«Kõput tuleb vaadata kompleksselt, mitte lahata eraldi majanduslikke, sotsiaalseid ning keskkonnaprobleeme,» rõhutas Post. «Kui tahame, et püsiasustus Kõpus säiliks, tuleb algatuseks pöörata põhitähelepanu sotsiaalsele poolele. Mis võiks olla kohaliku kogukonna elujõule toeks? Lahendusi võime leida nii looduskaitse kui ka ettevõtluse poolelt. Kõik on valikute küsimus. Ja Kõpu on ju suur. Siin annab niimoodi valida, et loodusväärtused säilivad ja inimene saab oma, üks toetab teist. Oleks rumal, kui takerduksime sõnadesse ja asja lõpuni läbi ei mõtleks,» selgitas Post.

Riigimetsade Majandamise Keskuse Saarte regiooni juhataja Lembit Lühi paneb ette kaaluda ka varianti, et Kõpu ei vajagi rahvusparki. Sama seisukoha ütles välja Lahemaa rahvuspargi asedirektor Teet Koitjärv. «Kui tahetakse Kõpus pindalaliselt midagi praegusest laialdasemalt kaitsta, siis oleks sobilik küll looduspark,» pakkus Koitjärv. Tema hinnangul peaksid kõplased kõigepealt endale selgeks tegema, mida looduskaitse kaitseb ja piirab. Seejärel vaatama, mis vääriks Kõpus veel kaitset.

Rahvusparki pole vaja?

«Iga kaitseala peab midagi lisama Eesti looduse kaitstusele, muidu pole sellel mõtet,» väitis Koitjärv. «Kui leitakse, et Kõpu poolsaarele on märgatavalt laiemat kaitset vaja, siis kuidas see mõjub kohalikule elule ja majandusele? Looduskaitse ei pea majandusele ja elule alati teed andma.»

Kõpu eripära võrreldes mõni aasta tagasi rajatud Karula ja Soomaa rahvusparkidega on selles, et Kõpu on tuntud paik. «Karulat ja Soomaad varem üldse ei teatud, seega lisab rahvuspark tuntust, toob külastajaid ja edendab kohalikku elu,» kinnitas Koitjärv. «Kõpu on tuntud, majakat näeme ETV logona iga päev.»

Ent rahvuspark ei loo uusi ettevõtteid, ei asfalteeri teid ega too sideliine kohale, märkis Koitjärv.

Ruuben Post kinnitas, et tema toetab rahvusparki kui riigi poolt mingil põhjusel erilise tähelepanu alla võetud piirkonda. Biosfääri kaitseala Hiiumaa keskus on valmis oma Kõpu piirkonda suunatud töid intensiivistama, kui keskkonnaministeerium annab riikliku tellimuse. «Kõpu on seda väärt, sest seal on erilisi omadusi, mis suurele hulgale inimestele mõjuvad esteetilise ja hingelise elamusena, see ainulaadne poolsaar peab jääma järeltulevatele põlvedele nautida. Ilma tõrvakõplasteta läheks see asi ka untsu,» põhjendas Post.

Et terve Kõpu poolsaar oleks range rezhiimiga looduskaitseala, ei tule enam kõne allagi. Enamik Kõpu väärtuslikust loodusest on juba kaitstud. Küsimus on ainult ühe kontrollorgani lisandumises rahvuspargi administratsiooni näol.

«Minu silmis on see oluline, olgu või 3-4 töökohta,» tunnistas vallavanem Puusepp. Kui riik palkab meie valda inspektorid, kes aitavad kontrollida kehtivate eeskirjade täitmist, on see teretulnud.»

Hiiu maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Maie Jeeser on mures omanäolise ja õrna looduse säilimise pärast. «Nii suurt tallamist kui praegu ei ole õrnade randadega Kõpu poolsaarel olnud. Viiskümmend aastat Vene võimu tähendas, et poolsaar oli piirivalve kaitse all,» märkis ta.

Kõpu loodus kaitstud?

Jeeser taunib seda, et inimesed sõidavad autoga otse randa, jätavad prügi maha.

Koitjärv nõustub, et randade kaitse vajab erilist tähelepanu, kuid riik pole suutnud kahjuks tagada valvet ja kontrolli randade üle. «Rahvuspark ei lahenda olmeprügi probleemi, sellest tuleb hiidlastel, eriti kõplastel aru saada,» lisas Koitjärv.

Maa tagasi saanud inimesed teevad oma metsa rahaks. Hirmu tõttu, et rahvuspark piirab nende tegevusvabadust, raiuvad nad kõik, mis vähegi raiuda kannatab, lihtsalt maha.

«Metsas tahetakse piiramatult tegutseda ja rahvuspargis nähakse sellele tegevusele pidurit,» nentis vallavanem Puusepp. «Me ei suuda metsas toimuvat kontrollida ja rahvuspargis oleks seda kindlasti lihtsam teha.»

Kõpu metsad on enamikus ülekasvanud kuusikud, mille tervislik seisund on kehv. Teatud tuulte suuna ja tugevusega ei pruugi mets enam vastu pidada ja vanad puud murduvad.

Katastroof Kõpu metsades

OÜ Hiiu Mets Puidukaubandus omanik ja Eesti Metsatööstuse Liidu juhatuse liige Andrus Ilumets ütles, et nemad ei jõua ka poole aastaga raiuda seda metsa, mida praegu Kõpus pakutakse. Kui firmad raiuda ei suuda, leitakse n-ö mustalt tegutsevad raiebrigaadid, kelle töö kvaliteedi eest ei vastuta keegi.

Ametlikku statistikat ei ole ja seega pole teada, kui palju Kõpus praegu metsa raiutakse. «Protsess, mis on Kõpu erametsades juba käivitunud, ei vaibu enne, kui rahvuspargi teema on kas päevakorrast maas või mets otsas,» prognoosis Ristna Surf Paradiisi omanik Paap Kõlar.

«Tunnen Ristna ümbrust hästi ja tean kohti, kuhu ei ole asja tervel järgneval põlvkonnal. See on mahakantud maa. Aga kas sellepärast tuleb metsandus Kõpust üldse ära kaotada? Tean ka kohti, kus raiet on väga hoolikalt plaanitud ja teostatud ning ka jäljed korralikult koristatud,» rääkis Kõlar.

Andrus Ilumetsa väitel jääb Kõpu metsade majandamise viimisel miinimumini hiidlastel (ja kogu Eesti riigil) saamata metsatulu umbes 5 miljonit krooni aastas. «Millisest teisest allikast see kaetakse?» küsib ta.

Kui rahvuspargi loomisel on põhiargumendiks metsade kaitse, siis töötab see praegu enda vastu ja tekitab rohkem kahju kui kasu. Otsuse langetamisel võib juba hilja olla - pole lihtsalt enam metsa, mida kaitsta. «Tundub, et juba ainuüksi rahvuspargi idee ilmutamine on käivitanud väga negatiivsete tagajärgedega protsessi ja rahvuspargi asemel võime saada tõelise Jurassic pargi,» nentis Kõlar. Ta pakkus välja, et rahvuspargi teemal tuleks aeg näiteks viieks aastaks maha võtta, siis saaks eesmärke selgitada ja suuremat kahju vältida.

Juba on tekkinud firmad, kes ostavad kokku tulevastel kaitsealadel asuvaid maid, et need hiljem ära vahetada. Kõigepealt tehakse puhtaks kaitsealale jääv maa, siis annab riik asendusmaa, kus on jälle mets peal, mida annab rahaks teha. Kui riik läheb kõikidele kaitsealadele jäävate maade vahetamise teed, võib omanikku vahetada 100 000 - 200 000 hektarit riigimetsamaad.

Euroraha ei tule

Koitjärv peab Kõpus toimuvat õppetunniks looduskaitsele, kuidas asju ajada ei tohi. «Pole ju paigas rahvuspargi piire ega sedagi, mis liiki kaitseala sinna tuleb,» rääkis ta. «Lõpmatuseni ei saa riik maid vahetada ega ära osta. Eesti vajab üleriigilist diskussiooni, kui palju ja milliste põhimõtete järgi me rahvusparke rajame.»

Metsade majanduslikust kasutusest väljaviimine on majanduslik otsus, mille peab tegema riik. Siin on riigil otsus tehtud 4% näol metsanduse arengu seisukohalt. «Katsume siis kõigepealt selle nelja protsendi metsade tõelise kaitsmisega hakkama saada,» rääkis Koitjärv.

Kui palju maksab Kõpu rahvuspargi rajamine? Keegi ei ole seda välja arvestanud. Viimati Karulasse ja Soomaale rajatud rahvusparkide infrastruktuurile on riik kulutanud miljoneid. Kas need miljonid leitakse ka Kõppu? Kõplastele on jäänud mulje, et rahvuspark toob Euroopa Liidu miljonid Hiiumaale. Lahemaa rahvuspargi kogemus näitab, et Euroopast ei tule niisama raha, seda tuleb taotleda nii, nagu muudelegi projektidele.

Euroopa Liit rahvusparkidega ei tegele, selleks on kaks organisatsiooni, ülemaailmne looduskaitseliit ja Euroopa Looduse ja Rahvusparkide Föderatsioon. Need ühendused koguvad Teet Koitjärve sõnul infot, süstematiseerivad seda, teevad koolitusprogramme kaitsealade töötajate professionaalsuse tõstmiseks, kuid ei rahasta rahvusparke. Seega pole eurotoetust mõtet oodata.

Kõppu rahvuspargi rajamine on alanud jõulise survega. Paraku pole rahvuspark ainult kõplaste, vaid kogu Hiiumaa probleem, sest Kõpu poolsaar on oluline osa Hiiu saarest.

Kui Kõpu poolsaar suurest rahvuspargi kampaaniast muud ei saa, siis korraliku planeeringu kindlasti.

Tolliseaduse muudatused lükkusid järgmisse aastasse
Segadust tekitanud tolli server asendatakse võimsamaga

ERKKI ERILAID

Rahandusministeerium otsustas eile nõustuda tolliameti ettepanekuga lükata tolliseaduse muudatuste rakendamine edasi, kuna ettevalmistusperiood uue tollikorraldusega alustamiseks jäi liiga lühikeseks.

Eile tegid rahandusministeeriumi ametnikud üllatusvisiidi tollilattu, et selgitada välja palju kaebusi põhjustanud tolli töökorralduse probleemide peapõhjused. Minister Siim Kallase juhitud kontrollreid viidi läbi Kadaka tee 44 asuvas tollilaos.

Ministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul selgus visiidi käigus, et järjekordi ja segadust kaupade deklareerimisel ei tekita mitte uus arvutiprogramm ASYCUDA, vaid liiga väikese võimsusega server. Ka eile võis ühe deklaratsiooni töötlemiseks kuluda kuni tunni jagu aega. «Tollis võetakse kasutusele võimsam testserver, mis peaks probleemi esialgu lahendama,» ütles Vaarik.

Tema sõnul on rahandusministeeriumisse laekunud hulgaliselt importijate kaebusi. Peamiselt heidetakse ette asjatundmatust ja venitamist. «Rahalisi nõudeid siiski laekunud ei ole,» nentis Vaarik.

Eile nõustus rahandusministeerium ka tolliameti ettepanekuga lükata jaanuari algusesse imporditava kauba tolliterminalis ladustamise nõue, kuna terminalid ei suuda kõiki kaubakoguseid õigeaegselt käsitleda. Juba varem lubas tolliinspektuur osal kaupadel liikuda kliendini vana korra alusel eeldeklaratsioonidega. Uue seaduse kohaselt ladustatakse tollimaaklerite deklareeritud kaup enne tolliprotseduure tollilaos või kindlaksmääratud hoiukohas.

Tolliameti tolliosakonna juhataja Riika Toompalu sõnul on seaduse muutmise põhjuseks piiride koormuse vähendamine.

Välisturgude mõjul on hinnad stabiilsed

ERKKI ERILAID

Välisturgude tugev tõus ei lasknud langeda noteeringutel ka Tallinnas, eile hommikul allamüüdud aktsiad kosusid päeva teisel poolel ning eeldatavasti püsib turg tugevana ka täna.

Erkki Erilaid

Tähtsamad Euroopa aktsiaindeksid tõusid eile naftahindade tõusu toel uutesse kõrgustesse ja investorid loodavad, et halvad uudised intressimäärade kohta on selleks korraks möödas. New York alustas kauplemispäeva investorite veendumusega, et Föderaalreserv jätab tuleval nädalal intressimäärad muutmata. Ka Microsofti aktsia hind kerkis eile börsi avanedes ligi dollari võrra, 91 dollarini.

Toetatuna positiivsetest meeleoludest nii USA kui Euroopa aktsiaturgudel, liikusid aktsiate hinnad ka Vene turul tublisti üles. RTS tõusis päeva lõpuks ligi 16 miljoni dollarilise käibe juures üle 6 protsendi. Suurem on nõudlus eriti naftafirma aktsiate järele, mis on tingitud toornafta kallinemisest maailmaturul. Maaklerite hinnangul on turuosalised optimistlikult meelestatud ja loodavad, et enne parlamendivalimisi suurt aktsiate müümist Vene turul oodata ei ole.

Pankadele uued nõuded

Eesti Pank kehtestab krediidiasutustele aruannete avaldamisel senisest rangemad nõuded.

Eesti Panga presidendi Vahur Krafti sõnul aitavad uuest krediidiasutuste seadusest tulenevad nõuded suurendada finantsteenuste turu läbipaistvust ja tugevdavad turudistsipliini.

Järgmisest aastast jõustuva korra kohaselt peavad pangad esitama avaliku aruande, mis hõlmab infot kogu kontserni ja konsolideerimisgrupi kohta. Jooksval majandusaastal tuleb pankadel koostada avalik vahearuanne kolme, kuue, üheksa ja kaheteist kuu kohta ning koondaruanne kogu majandusaasta kohta.

Teine keskpanga määrus kohustab kommertspanku koguma ja säilitama informatsiooni pankade juhtivisikute usaldusväärsuse, sobivuse ja ametikoha nõuetele vastavuse ning nende majanduslike huvide konfliktide kohta.

«Pole võimalik, et avalikkuselt hoiuseid võtvat asutust juhiksid inimesed, kel pole ärieetika ja aususega midagi pistmist,» märkis Kraft.

Kolmas määrus käsitleb pangas olulise osaluse omandamise loa taotlemist Eesti Pangalt ja nõudeid esitatavate dokumentide kohta. Määrus kohustab pangainspektsiooni hindama loataotleja usaldusväärsust, seniseid ärisidemeid, võimalikke huvide konflikte ning võimet tagada panga kindel juhtimine.

Optiva Grupp kasumis

Optiva Grupi puhaskasum oli kolmandas kvartalis 2,4 miljonit krooni ning üheksa kuuga kokku 10 miljonit. Grupi üheksa kuu tulud olid 157,1 miljonit krooni. Optiva Grupi tegevuskasum oli pärast provisjone ja enne amortisatsiooni 50,1 miljonit krooni.

Aasta algusega võrreldes suurenesid klientide hoiused 198,9 miljonit krooni ehk 22,8 protsenti, moodustades kolmanda kvartali lõpus 1,072 miljardit krooni. Grupi brutolaenuportfelli maht oli kolmanda kvartali lõpus 2,113 miljardit krooni.

Kapitaliturgudest ja usaldusest

URMAS RIIEL
Hansapank

Langus Balti börsidel on põhjustanud küsimuste laviini, millele vastuste puudumine on põhjustanud ahelreaktsiooni, kus üha rohkem kodumaiseid (potentsiaalseid) investoreid loobub börsil noteeritud aktsiatesse investeerimisest. Järgnev arutelu ei proovi küsimusi tähtsuse järjekorda asetada, küll aga on minul kui analüütikul soov valgustada veel kord mõningaid börsiga seotud valupunkte. Need on just sellised teemad, millest küll räägitakse vähe, kuid kui neile vastuseid peagi ei leita, on kodumaisele börsile võimatu pikka iga ennustada.

Esimese küsimuste ringi võiks kokku võtta lihtsa ja tüüpilise küsimusega: miks hinnad langevad? Ehk teisisõnu: miks on kohalikke investoreid vähe? Mõnede ettevõtete korralikest tulemustest hoolimata on ostuhuvi siiani püsinud minimaalne. Eelistatakse hoida raha deposiidis, rahaturufondides, isegi välismaal ja välismaa aktsiates, aga mitte kodumaises ettevõtluses.

Deposiite ja teisi sellesarnaseid rahapaigutusi iseloomustab suhteliselt madal risk ja tulusus. Välja arvatud mõned erandid lähiminevikust. Samas ei paku sellised investeerimisvõimalused vara kasvatamiseks just erilisi väljavaateid.

Teiselt poolt on ettevõtjad pahased börsi peale ja küsivad, miks ei täida börs talle pandud ootusi kapitali kaasamisel ja likviidsuse tagamisel. Ehk erinevast vaatenurgast: kuhu on jäänud Eesti ettevõtluse võimalus saada tasu oma pingutuste eest? Firmade kapitaliseerimisel ei võeta enam tõsiselt arvesse börsilt aktsiakapitali kaasamist kasvu jätkamiseks, vaid tegevusse astuvad otseinvesteeringuid tegevad fondid ja pangad. Viimased aga tegutsevad hoopis rangemate reeglite järgi, kui seda suudavad börsi ja väärtpaberiinspektsiooni järelevalve.

Seega on nii investorid kui ka investoreid vajavad ettevõtted raskustes ja majandusinimesed imestavad, et miks Eesti majandus ei näita kiiret kasvu.

Kas on tegemist klassikalise olukorraga, kus pada sõimab katelt? Või on ehk vaja veel läbida tõsisem kriis majanduses, et aru saada vastastikuse usalduse tekkimise vajadusest kapitali nõudluse ja pakkumise vahel?

Kahjuks ei ole see küsimus üheselt vastatav ning hõlmab liialt palju teisi küsimusi, et siinkohal vastust anda. Kohalikud kapitaliturud peavad aga vahepeal läbi käima aeglase ja vaevalise arengutee, et veenda asjaosalisi kapitali efektiivsest kasutamisest Eesti majanduses.

Naistippjuhid saavad meestega võrdset palka
Üle 30 000 krooni teenivate naiste arv on suurenenud

HELVE LAASIK

Fontese viimane palgauuring näitas, et õrnema soo esindajatest tippjuhtidele makstakse sama suurt palka kui meestele ja naistippjuhtide osatähtsus on suurenenud.

Fontes Konsultatsioonide konsultandi Ellen Liiguse sõnul näitas nende tänavusügisene palgauuring, et tippspetsialistidest või tippjuhtidest naised saavad enam-vähem sama suurt palka kui mehed. «Üle 30 000 krooni kuus teenivate naiste osa on viiendiku võrra suurenenud,» märkis Liigus. Varasemate palgauuringute järgi oli just 30 000-kroonine kuupalk see müstiline piir, millest suuremat palganumbrit tippjuhtidest ja tippspetsialistidest õrnema soo esindajad küsida ei tihanud.

«20 000-30 000 krooni kuus teenivate naiste osatähtsus on mullusega võrreldes samuti kasvanud umbes viiendiku võrra,» tõdes Liigus.

Rohkem tippjuhte

Ellen Liigus märkis, et naiste osatähtsus hakkab tippjuhtide hulgas vaikselt suurenema. Fontese möödunudsügisese palgauuringu järgi oli tippjuhtide hulgas naisi vaid 12 protsenti, tänavusügisese uuringu järgi aga juba viiendik.

Ka tänavu oktoobri keskel peetud tippjuhtide konverentsil Pärnus oli ootamatult palju õrnema soo esindajaid, ligi neljandik osavõtjatest.

Liiguse sõnul on naised enamasti finants-, personali-, turundus- ja müügijuhi ametikohal. Tippjuhiks otsib Eesti firma ikkagi meest.

Ainult tööliste, ametnike ja spetsialistide rühmas maksti naistele meestest ligikaudu seitse protsenti vähem palka.

Kardavad vastutust

Liisinguühingute liidu tegevdirektor Reet Hääl ütles, et ta on pakkunud oma ettevõttes naistele suuremat palka, millega kaasnes loomulikult ka suurem vastutus. «Sellest öeldi ära, ilmselt kardeti vastutust,» ütles Hääl.

Küsimusele, miks naised ei võta rohkem vastutust, vastas Hääl, et naiste alalhoiuinstinkt on suurem, nad vastutavad laste ja pere eest. «Naiste otsustusjulgust on maha surunud ka nõukogude ajast pärit kasvatus, küllap see mõjus neile lihtsalt rohkem kui meestele,» kinnitas Hääl.

Maailma 100 edukama firma juhid on enamasti mehed. «Olin oktoobri keskel Pariisis liisingufirmade aastakonverentsil, kus osales 365 inimest, nende hulgas oli ainult kolm naist,» rääkis Hääl.

Eestis peetakse peresuhetes loomulikuks, et mees teenib põhisissetuleku. Võibolla naised sellepärast ei pingutagi rohkem. Samas ei julgetagi rohkem kui 30 000 krooni küsida.

«Küllap naised ei oska ka palgaläbirääkimisi pidada. Mehed on suurema egoga ja peavad end maailma parimateks. Nad on enesekindlad, julgevad rohkem riske võtta kui naised. Ilmselt kaotavad mehed ka rohkem, aga sellest harilikult ei räägita,» ütles Reet Hääl.

Kuidas õpilast elukutse valikul aidata
Kutsesuunitlusprogramm õpetab probleeme õigest vaatenurgast nägema ja neid lahendama

TIIT SAKSAKULM

Kas sundida põhikooli õpilast tunnistama ema-isa või klassijuhataja pakutavat edasiõppimisvõimalust või lasta tal endal valida kool, kuhu ta õppima tahab minna?

Muidugi on kõige mõistlikum lasta õpilasel endal sõbralikult toetatud mõttetöö tulemusena valida sobiv kool ja meeldiv eriala. Seda on lihtsam teha, kui kaheksanda ja/või üheksanda klassi õpilased osalevad kutsesuunitlusprogrammis, mille on välja töötanud nõustamiskeskus Ellervo. Möödunud õppeaastal kasutas nimetatud programmi 150 üldhariduskooli.

Kutsesuunitlusprogrammi eesmärk on valmistada õpilasi ette põhikooli võimalikult edukaks lõpetamiseks, lahendada edasiõppimise ning eriala valiku küsimused.

Mõistlik valik

Põhirõhk on pandud õpilaste iseseisvale tööle, mida toetavad arutelud klassijuhataja- või ainetundides. Kaasa saavad aidata ka lapsevanemad, kes tutvustavad koolis oma tööd, eriala- ja ametiõppimise kogemusi.

Kutsevalik pole tänapäeval ainult üks kord elus lahendamist nõudev probleem. Põhikooli või gümnaasiumi lõpetavad noorukid peavad tegema mõistliku valiku järgmiseks kümneks, mitte neljakümneks aastaks. Elu tähendab nende jaoks pidevat endas selgusele jõudmist ja valikuid, mitte aga ühe suure otsuse saatuslikku tagajärge.

Kutsesuunitlusprogramm ei varusta õpilast teadmistega ühe kordumatu valiku tegemiseks, vaid õpetab probleemidega tegelema, neid õigest vaatenurgast nägema ning võimalikult iseseisvalt lahendama.

Õpilaste kasutada on karjääriraamat «Avasta ennast ja oma võimaluste maailma». See raamat aitab õppuril ennast paremini tundma õppida, näha oma võimalusi töömaailmas, mõtelda tulevikule ja võtta vastu õigeid otsuseid.

Karjääriraamat sisaldab praktiliste nõuannete kõrval ka ülesandeid enesetundmise arendamiseks ning õpilase kutsesuundumuse diagnoosimiseks.

Sama programmi juurde kuulub «Edasiõppija teatmik», mis tutvustab põhikooli 8. ja 9. klasside õpilastele edasiõppimise ning eriala omandamise võimalusi Eestis. Teatmik edastab infot süvaõppest gümnaasiumides, ametikoolide loetelu koos põhjalike erialakirjeldustega, teavitab ka kõrgkoolides õpetatavast. Mõlemaid teatmikke tasub kasutada nii õpilastel kui ka klassijuhatajatel.

Ainekava koostamine

Kutsesuunitlusprogrammi ainekava aitab arendada õppimisoskusi, tutvustab kutseharidussüsteemi, õpetab tegema õigeid valikuid.

Muu hulgas saab vastuseid järgmistele küsimustele. Millest sõltub õpiedukus? Kuidas õpitakse? Kuidas õppida tõhusamalt? Kuidas valmistuda eksamiteks? Kuidas eksamil tegutseda? Kuidas õppida eri aineid? Kuidas arendada enesekindlust? Millised on minu võimed? Millised on minu oskused, huvid, väärtushinnangud? Milline on Eesti kutseharidussüsteem? Milliseid erialasid meie ametikoolides õpitakse? Kuhu lõpetajad tööle lähevad? Kuidas peab käituma töölevõtu intervjuul? Mida kujutab endast tööleping? Mis tähendab olla ettevõtja? Kuidas saada ettevõtjaks?

Kutsesuunitlusprogrammis osalevatel õpilastel küpsevad otsused pikaajalise iseseisva, kuid sõbralikult toetatud mõttetöö tulemusena, mitte teiste inimeste dikteeritud soovituste järgi.

Tiit Saksakulm on nõustamiskeskuse Ellervo juhataja