| Varia | raimuh@postimees.ee |
|
Kuld meelitab seiklema |
|
|
Kuis tahame, nii teemegi |
|
|
Kevad Hiinas |
|
|
|
|
|
TIIT MERISALU Täna kell 20.20, TV 1: «Ürgne kutse» («Call of the Wild»), USA, 1992. Rezhii: Michael Uno (Alan Smithee). Jack Londoni populaarset romaani noore kullaotsija ja vapra hundikoera sõprusest ja seiklustest on korduvalt filmitud. Rezhissöör Michael Uno, kellele meeldib kasutada varjunime Alan Smithee, on sellesse looduslähedasse loosse toonud tubli annuse möödunud aegade romantikat. Filmi sündmused saavad alguse aastal 1897 Seattle´is. Rikka saeveskiomaniku poeg John Thornton (Ricky Schroder) tahab rangele isale tõestada enda iseseisvust ja asub seikluslikule teele Klondike´i poole, mis magnetina tõmbab ligi tuhandeid ja tuhandeid. Laevareisil sõbruneb John inimesi vältiva saksa lambakoera Buckiga. Nende saatjaks teel polaarjoonetagustele Alaska kullaväljadele saab uhke ja mõistatuslik indiaanlane Charlie (Gordon Tootoosis). Johni ja tema truu sõbra Bucki võimed ja vastupidavuse panevad proovile Põhjala karm loodus ja kullapalavikuga kokku tormanud igat masti seiklejad.
algusesse MATS ÕUN Tõlkevead telekanalites Jättes kõrvale eestlastele nii meelepärase võibollatamise ja kõhkleva kõneviisi ütlen otse, et Eesti telekanalid risustavad eetrit. Kuigi televiktoriini «100%» küsija Ain Boltovskiga võrreldavat uut keeleväänajat pole siiani esile kerkinud, tehakse Eesti telekanalites samasuunalist tööd usinalt edasi. Tundub, et hetkel on jäme ots tõlkijate peos. Televiisori vahendusel saame teada, et crescent moon (ingl - kuusirp) tähendab eesti keeles Crescent Kuu, I have sinus (ingl - mul on põsekoopa põletik) tuleb nüüd mõista: mul on siinus, I lost my temper (ingl - ma läksin endast välja) tähendavat aga seda, et ollakse kaotanud oma temperament, silmanähtavalt raudteerööbast tassivad mehed panevad lõpuks teksti kohaselt käest hoopis liipri jne. Loetelu jätkamiseks leiab materjali peaaegu igal õhtul. Need lähiminevikus puhtjuhuslikult nopitud näited ei ole pahatahtlik urgitsemine. Ka ei taha koostada kanalite tõlkevigade edetabelit. Pigem võiksid telekanalite otsustajad ja võtmefiguurid konkreetset laksu ennetades viimaks jõuda arusaamisele, et ei lohise mõisa köis, vaid nende endi maine. Vaataja ootab tõlget, mitte end tõlgiks nimetava poolfabrikaadi fantaasiaid. Väärtõlgete eetrisse pääsemine näitab peale tõlkijate lünkliku hariduse ka telekanali suhtumist vaatajatesse. Käib teile küll, näib olevat sõnum, mida soovitakse edastada. Eksisteerib ka võimalus, et tõlgetele määratud raha eest paremat kvaliteeti lihtsalt ei saa. Tore, kui vaatajate arvelt annab kokku hoida. Asjaosalised tõlkijad ja tõlgete eetrikõlblikuks tunnistajad tunnevad loodetavasti siin trükitud prohmakad ära ning teevad järeldused. Ei ole vist üleliigne meelde tuletada, et kahtluse korral saab abi sõnaraamatust ja laiskus on jätkuvalt üks seitsmest surmapatust.
algusesse Shanghai (52) OLEV REMSU BosWash on linnade ahelik Atlandi ookeani kaldal Bostonist Washingtoni, sinna kuuluvad New York, Philadelphia, New Jersey. SanSan on linnade ahelik Vaikse ookeani kaldal San Franciscost San Diegoni, sinna kuulub ka Los Angeles. BosWashis elab umbes 45 miljonit inimest, Shanghai ümber umbes 40 miljonit, SanSanis umbes 25 miljonit. Tegemist on nii või teisiti maailma ühe keskusega, mis magnetina tõmbab enesesse nii kapitali kui ka rahvast. Hiina ksenofoobsuse ja endassetõmbumise perioodil Teise maailmasõja järel on Shanghai oma maailmalinna mainet minetanud ja püüab nüüd kaotust kiiresti tasa teha. Shanghail on euroopalik süda ja euroopalikud äärelinnad. Shanghais võib kümnete kilomeetrite kaupa ringi sõita, saamata aru, et viibid Aasias. Majad ning aiad majade ümber on täiesti euroopalikud, meenutavad kohti Põhja-Pariisis suurtest bulvaritest natuke äärelinnade poole. Selle linnaosa peatänava ingliskeelne nimi oligi enne ümberristimist Avenue Joffre France. Aga kesklinn, eriti Huangpu vasak kallas on täis pilvelõhkujaid. Mitte kuskil maailmas ei ole neid nõnda palju kui Shanghais. Pilvelõhkujad sobivad sinisesse, pilvitusse taevasse. Pilvelõhkujate ette sobivad õitsvad aiad, haljasalad ja pargid kõrgete puudega, mis võrdleksid otsekui looduse ja inimese püüdlusi. Puud, isegi eukalüptid, ei kasva kõrgemaks kümnendast korrusest, kuid peegelduvad elegantselt pilvelõhkuja klaasfassaadil. Puudest sadakond meetrit kõrgemal pestakse fassaadi, mehed teevad oma tööd rippuvas korvis. Pilvelõhkujad kerkivad lausa uskumatu kiirusega. Neid ehitatakse aina juurde. Ostan Shanghais 1997. aastal välja antud postkaardikomplekti ja olen pettunud. Postkaartidel on 88-korruselise Jin Mao Buildingi ümber tühjus, ainult mõni maja on ehitatud umbes kümnenda korruseni ja ainult mõni ülikõrge kraana on püsti. 1999. aasta maikuus on Jin Mao Buildingi ümber kaunite pilvelõhkujate mets, aga veel rohkem on neid ehitamisel - sellest annavad märku tornkraanad. Jin Mao Building on Hiina kõrgeim hoone ning enne maailma kõrgeima pilvelõhkuja Petronas Toweri valmimist Kuala Lumpuris oli Aasia kõrgeim hoone. Muide, ka Petronas Tower on 88-korruseline, ainult et selle katusele on ehitatud torn, mis teeb hoone kõrgemaks New Yorgi ja Chicago 110-korruselistest pilvelõhkujatest. Petronas Tower on kindlasti propaganda- ja prestiižiehitis, mis ei vasta Malaisia majanduslikule võimsusele. Shanghais ehitatakse Jin Mai Buildingi kõrvale 94-korruselist hiiglast, ning ka see ei ole planeeritud maailma kõrgeimaks hooneks. Kahe pilvelõhkuja vahel on Shanghai tähtsaim hoone börs, mis käibe suuruselt kuulub kümne esimese hulka maailmas ning on alati rahvarohke. Jin Mao Buildingis asub maailma kõrgeim hotell Grand Hyatt Shanghai ja mõnikord nimetatakse hoonet hotelli nime järgi. Teisel pool, päris jõe ääres on 468 meetri kõrgune Shanghai telemast Oriental Pearl Tower, mis on Aasia kõrgeim ja maailma kolmas ehitis. Sellest kõrgemad on ainult Moskva Ostankino oma 533,3 ja Toronto telemast 553,3 meetriga. Muide, Oriental Pearl Tower on ehitatud konkurentidest hiljem, mis tähendab seda, et ei ole tahetud nendest ette minemisega lõigata propaganda- ja kuulsuseprofiiti, vaid on lähtutud majanduslikest vajadustest. Mäletan seda propagandakära, mis kaasnes Ostankino projekteerimise, ehitamise ja valmimisega. Teletorn tehti maailma kõrgeim, et oleks millegagi uhkustada, ning see läks kirja kui sotsialismi saavutus. Suur oli kommunistide nördimus, kui kanadalased Torontosse 20 meetrit kõrgema masti rajasid. On andmeid, et Moskvas otsiti tõemeeli võimalusi Ostankino kasvatamiseks, et esikoht taas endale saada. Hiina ei võta osa võistlusest prestiiži pärast, ei taha endale maailma kõrgeimat ehitist.
algusesse
© Postimees 1999 |