98/12/11
Linna arenguruum
Kopli – pealinna kasvamise üks võimalus
Juhtkiri
Tavalinlase ettekujutuses on Kopli jumalast mahajäetud paik, kus räägitakse ainult vene keelt, majad on lagunenud, korterid viletsad ning öösiti ei tasu ninagi tänavale pista, kui tahad, et su käsi hästi käiks ja eluvaim sisse jääks. Ja veel need Kopli liinid, mis kannavad numbreid ega ole tänava nime vääriliseks arvatudki.
Kohalike elanike arusaamist mööda on liinide elukeskkond küllaltki turvaline. See on nagu küla, kus kõik tunnevad kõiki ja omadele tavaliselt liiga ei tehta. Liinide elanikud ise hindavad sealset madalat või isegi olematut üüri ja lähedust kesklinnale. Sellest hoolimata ei taha neist keegi oma korteris remonti teha, sest homme võib buldooser ukse ees olla, et maja kokku lükata. Just väljatõstmist ja majade lammutamist kardetakse kõige enam.
Tõsi, võõral kui sissetungijal sealsesse mikromaailma pole liinidel hulkuvate joodikute, narkomaanide, tänavalaste ja prügikorjajate seltskonnas turvaline. Aga tegelikult toodab ju linn neid kogu aeg juurde. Iga päev kuuleme juhtumitest, kus maksuvõlglasi tänavale tõstetakse. Kuhu on peavarjuta jäänutel minna? Eks Kopli liinidele, kus tegelikku elanike arvu praegu ei teatagi. Tühjade korteritega majad meelitavad ligi asotsiaale.
Tegelikult on Kopli üks võimalus, kuhu Tallinn tulevikus kasvada ja areneda saaks. Kõigepealt muidugi Kopli poolsaar ja siis veel vähese asustusega Paljassaare poolsaar. Diskussioon Kopli arengust leidis laiema kõlapinna seoses Bekkeri sadamasse kavandatud naftaterminali ümber puhkenud vaidlustega. Selle käigus jõuti arusaamisele, mis annab Kopli arengule hoopis helgema suuna.
Merele avanevad rannaribad võiksid tulla avalikku kasutusse. Arengule mõjuks soodsalt seegi, kui Pelgulinna ja Kalamaja vahel olev kaubajaam Ülemistele viidaks. Nii tekiks vaba pind otse kesklinna külje all. Kopli kriminogeensed probleemid on aga tihedalt seotud sotsiaalsetega. Nende lahendamiseks on vaja vaid poliitilist tahet.
Huvi Kopli liinide tuleviku vastu paistab ka TÜ haldusjuhtimise ja majandusüliõpilaste uurimusest «Kas Koplil on tulevikku?». Ehk kõige enam huvi pakuvad uurimise kolm seisukohta.
Liinid tuleks lammutada ja luua sinna uus elamurajoon, kus on puhas õhk, hea ühendus linnaga ja kena rand külje all. Veel pakutakse välja liinide säilitamist praegusel kujul. Lõpuks soovitatakse rajoon osaliselt restaureerida ja säilitada muuseumina. Viimast kahte seisukohta toetavad ka Põhjamaade linnaehituse teoreetikud, kes hindavad esmajoones puitelamukvartalite inimväärset elukeskkonda. Uurimust saavad nii linnaametnikud kui ka -planeerijad kasutada abimaterjalina.
Nägemus uuest Koplist olgu siis ettevõtlus- ja elamupiirkonnana, rekonstrueerituna või praegusel kujul säilitatuna komistab ühele probleemile: kuhu panna asumi praegused elanikud. Ja üksi muutus ei alga Koplis enne, kui see pole lahendatud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Raamatukeskuse aeg
Repliik
EVA PAIKREBalti jaama tühi ja lage elektrirongide jaamahoone tundub linna tuvidele suurepärane paik tukkumiseks. Seal on soe, tuul ei puhu ja ainsaks segajaks on reibas naishääl, kes teatab saabuvate ja väljuvate rongide aegu.
Sada meetrit eemal Tallinna vanalinnas kügeleb mitu pisikest raamatupoekest, mille müüjad näevad kurja vaeva üha suureneva raamatuvaliku mahutamisega lettidele. Ja linnapea Ivi Eenmaa ütleb, et tal on häbi. Häbi sellepärast, et pealinnal ei ole ühtki korralikku raamatupoodi ja kahju, et linn ei saa kaasa rääkida Balti jaama tühja hoone ümberehitamisel suureks raamatukeskuseks. Kahekorruseliseks ja selliseks, kus müüakse peale raamatute nii kassette kui plaate.
Balti jaama tühja hoone saatus saab selgemaks alles järgmisel aastal, kui hoone omanikuks saab uus firma. See võib tähendada aga seda, et pealinn saab juurde veel ühe kaubanduskeskuse, kui firma omanikud tahavad minna vana tuntud rada tühjade suurhoonete sisustamisel. Ning raamatupoekesed peavad ikka pisikestes ruumides hakkama saama.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Kas teha korteriühistu?
ANDRI IVIN,Korteriühistu esimees
Mustamäe Kinnisvarahalduse juhatuse esimees väidab oma 3. detsembri artiklis, et elamuhaldamise äriühingute erastamine on väga hea, sest erastamisega paraneb äriühingu juhtimine, aga märkimisväärsete summade investeerimine klienditeeninduskeskuse väljaehitamiseks, s.o juhtpersonali jaoks uute kabinettide rajamine, võimaldab pakkuda klientidele kõrgemal tasemel teenust. Julgen kahelda mõlemas väites.
Iga omanik on huvitatud talle kuuluvast tulundusühingust võimalikult suurema tulu saamisest. Seega kaasneb erastamisega pakutavate teenuste hinna tõus. Teenuse kvaliteet oleneb inimestest, kes seda osutavad, mitte aga ruumide kaunidusest. Kvaliteedi kesisuse kohta tooksin ühe näite. 1996. aastal installeeriti elamutesse Maailmapanga laenuga soetatud soojussõlmed. Konkursil võitis kõige odavam ja viletsam pakkumine. Moraalselt vananenud tehnika peamine puudus on see, et see pole täisautomaatne. Soojussõlm nimelt ei täida küttesüsteemi veega. Kui süsteemis tekib veekadu (näiteks radiaatori lekke tõttu), siis tsirkuleeriv vesi hakkab solisema. AS Mustamäe Kinnisvarahalduse dispetsheri kaudu välja kutsutud meister, kes peab süsteemi veega täitma, ütleb: «Ja nitshevo ne znaju.» Ta sulgeb osaliselt tagasivoolukontuuri ventiili, radiaator täitub küll veega, solinat enam kuulda pole, aga tsirkulatsioon on puudulik ja radiaator külm.
Puudulikust teenindamisest saab vabaneda ainult korteriühistu moodustamisega. Enne tuleks aga vastata kahele küsimusele.
Esiteks: kas korteriomanikud on nõus ja suutelised maksma senisest tunduvalt kõrgemat hinda parema kvaliteedi eest? Näiteks Lasnamäe korteriühistus Meie Kodukolle tegeleb 72-korterilise elamu haldamisega neli inimest - juhatuse esimees, tegevdirektor, raamatupidaja ja pasportist. Nende netopalk on 6500 krooni kuus. AS Mustamäe Kinnisvarahaldus võtab praegu halduskulude katteks 97 senti ruutmeetri kohta, mis on 3,4 korda vähem. Lisaks peab korteriühistu investeerima paarkümmend tuhat krooni infotehnoloogiasse, moodustama oma likviidsuse tagamiseks osakapitali, mis ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest (KÜS § 8 lg 1), ja kui elamul pole omaette veesisendit, siis tuleb AS Tallinna Veega arveldada arvestusliku kulunormi järgi.
Teiseks: kas inimesed on korteriühistu jaoks «küpsed»? Kui prevaleerib suhtumine, et täna rahuldan oma vajadused, kunagi tulevikus, kui raha üle jääb, tasun võla korteriühistule, ei tule iseseisvast majandamisest midagi välja. Kuigi KÜS § 9 lg 1 ütleb, et korteriühistu liikmed tagavad korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude nõuded korteriühistu kasuks osamaksu kuuekordses ulatuses korteriomandi arvel hüpoteegiga, ei ole tõenäoline, et keegi hakkab oma korteriomandit vabatahtlikult hüpoteegiga koormama. Ainus võimalus on nõuda võlgnevuse tasumist kohtu kaudu. Arvestama peab, et paremate vandeadvokaatide tunnitasu on 1500 krooni.
Kui korteriühistu on registrisse kantud, siis tagasiteed enam pole. Teoreetiliselt võib korteriühistu lõpetada üldkoosoleku otsusega, praktiliselt pole aga võimalik sundida linnaomavalitsust elamut oma bilanssi tagasi võtma.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Karikatuur
