98/04/14
Tartu Laululava peab kärpima halduskulusidAITA OTTAS |
Telekeel ei ole soome keel LEA JÜRGENSTEIN |
|
Keskkonnafond toetab linna heakorda TÕNU LILLEORG |
Õpetajate seminari koor võitis hõbediplomi URMO KÜBAR |
|
Gümnaasiumide edu toetub laste õpihimule KRISTEL RÕSS, VAHUR KALMRE |
Rattasõit pole Tartus naljaasi MARI SARV |
|
Tartlased pooldavad jalgrattateid SILVER MEIKAR |
Jüriöö jooks viib Raadile JÜRI SAAR |
|
Juhtus |
Tartu Laululava peab kärpima halduskulusid
AITA OTTASAS Tartu Laululava eilsel üldkoosolekul kinnitas linnavalitsus laululava eelmise aasta majandusaruande ülemineva kahjumiga 2,7 miljonit krooni.
Linnale kuuluva aktsiaseltsi Tartu Laululava üldkoosolek jäi kahe nädala eest pooleli, sest linnavalitsus omanikuna tahtis selgust kahjumi põhjustes.
Kahjum 2,7 miljonit krooni on tegevdirektor Väino Landi kinnitusel raamatupidamuslik, maksmata arveid ei ole.
Abilinnapea Hannes Astok ütles eile Tartu Postimehele, et linnavalitsus sai küsitud andmed ja aruanne otsustati lõpuks kinnitada.
«Kulutused on tehtud, neid tagasi ei pööra,» selgitas Astok. Kahjumi teke näitab tema hinnangul, et eelarve planeerimisel tehti vigu ja kulutati rohkem, kui ette nähtud.
Ka laululava nõukogu liige, kultuuriosakonna juhataja Vello Lauring rõhutas, et eelarve on seadus, mida tuleb täita. «Raha küsides ja kulutades ei saa käituda kord aktsiaseltsina, kord linna kultuuriasutusena.»
Eelarvet kärbiti
Üleeile õhtul tuli aktsiaseltsi nõukogu erakorraliselt kokku, et veel kord üle vaadata selle aasta eelarve, mis esitati eilsele üldkoosolekule kinnitamiseks.
Lauring ütles, et eelarve projekti kärbiti ligi 1,2 miljoni krooni võrra, peamiselt halduskulude arvelt.
Projektis oli sideteenustele - tavalistele ja mobiiltelefonidele ning internetiühendusele - ette nähtud 252 000 krooni aastas. Kinnitatud eelarve järgi peab laululava toime tulema 150 000 krooniga.
Palgafond jäeti samaks nagu eelmisel aastal, ehkki algul oli aktsiaselts taotlenud töötasude tõstmist. Väino Land ütles, et keskmine töötasu on neil 3000 krooni kuus.
260 000 krooni võrra vähendati kulutusi elektrile, küttele, vee- ja kanalisatsiooniteenustele.
Üldkoosolek kinnitas tänavuseks eelarveks 6,6 miljonit krooni, kusjuures 1,6 miljonit sellest on defitsiidis.
Land märkis eile, et laululava töötajad pöördusid linnavalitsuse poole taotlusega leida selle summa ulatuses lisaraha eelarvest. Selle aasta linnaeelarve on aga kinnitatud ja lisaeelarve osas pole veel selgust.
«Rahaeralduse saab otsustada linnavolikogu,» ütles Astok. «Linnavalitsus annab aru, et sellist objekti tuleb mingis ulatuses doteerida.» Ta lisas aga, et see eeldab vastastikust usaldust, andmete läbipaistvust.
Nõukogu uuenes
Tartu Laululava nõukogu esimees Lea Peterson on haiguslehel ega viibinud eilsel üldkoosolekul. Seal otsustati rahuldada tema esimehe kohalt lahkumise avaldus.
Nõukogu liige Vello Lauring ütles, et Peterson oli lahkumisavalduse esitanud juba paari kuu eest. Enne eelmise aasta majandusaruande kinnitamist ei soovinud omanikud aga nõukogu koosseisu muuta.
Juba eelmisel aastal lahkus nõukogust omal soovil Vanemuise teatri direktor Jaak Viller.
Kahele vabanenud kohale nõukogus valiti eile abilinnapead Hannes Astok ja Margus Hanson, kes ühtlasi esindavad ka omanikku, linnavalitsust.
Tegevdirektor Väino Landi sõnul juhtisid laululava töötajad oma pöördumises tähelepanu, et linn peaks tegema selge otsuse, kui palju laululava igal aastal rahaliselt toetatakse. Land rõhutas, et nii Tartu kui Tallinna laululava peaks olema mitte ainult kohalike omavalitsuste, vaid ka riigi mure.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Telekeel ei ole soome keel
LEA JÜRGENSTEINMöödunud kolmapäeval võistles Tartu Ülikoolis ligi poolsada kooliõpilast soome keele tundmises esimesel üle-eestilisel olümpiaadil.
Olümpiaadiga tähistati soome kirjakeele rajaja Mikael Agricola päeva, mis on Soomes soome keele päev.
Olümpiaadist võttis osa 48 õpilast 20 koolist. Soome keele õppijaid oli lisaks Tartule ja Tallinnale ka Võru-, Põlva-, Harju-, Hiiu- ja Pärnumaalt. Enamik olümpiaadist osavõtjaid olid gümnaasiumiõpilased, põhikooliõpilasi oli 15.
Loo kool parim
Esimese koha sai Loo keskkooli 11. klassi õpilane Merily Palk, teise Tondiraba keskkooli 8. klassi õpilane Kerli Ilves, kolmanda Jüri keskkooli 10. klassi õpilane Lauri Ivask, neljanda Tondiraba keskkooli 8. klassi õpilane Evely Soode, viienda Kärdla keskkooli 12. klassi õpilane Inna Tamme ja kuuenda Lilleküla keskkooli 11. klassi õpilane Laura Tali.
Parima tartlasena tuli seitsmendaks Forseliuse gümnaasiumi 11. klassi õpilane Maarit Kase, talle järgnesid Tondiraba keskkooli 8. klassi õpilane Kairi Heinsoo, Loo keskkooli 10. klassi õpilane Annamaria Rettijeva ning Tabasalu ühisgümnaasiumi 9. klassi õpilane Kaidi Peterson.
Kuuele esimesele oli Kesälukioseura (Soome suvegümnaasiumi selts) pannud auhinnaks soome keele suvised intensiivkursused Soomes ja Rootsis. Parimate õpilaste õpetajad Ebe Talbsepp (Loo keskkool), Maris Kurel (Tondiraba keskkool) ja Marge Gorbunov (Jüri keskkool) said auhinnaks soome ajalehe Selkouutiset aastatellimuse.
Auhinnad andsid kätte Soome suursaadik Eestis Pekka Oinonen, Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo juhataja Carita Peltonen ja Soome suursaatkonna pressisekretär Eva Lille. Olümpiaadi korraldasid Soome Instituut, Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo, Tartu Ülikool, Tallinna Pedagoogikaülikool ja Eesti haridusministeeriumi soome keele ainenõukogu.
Soome keele olümpiaad oli arvult kolmas omataoline, algust tehti kaks aastat tagasi Põlvamaal, sellele järgnes Lõuna-Eesti olümpiaad eelmisel aastal, kus osales 15 Tartu, Põlva ja Võru maakonna õpilast.
Suursaadik Pekka Oinonen ütles, et oli rõõmsalt üllatunud nii arvuka osavõtjaskonna üle. «Telerist kuuleb iga päev paljusid maailma keeli, harva aga soome keelt,» rääkis Oinonen. «Seepärast on hea, et lapsed tahavad soome keelt siiski õppida. See näitab, et nende ellusuhtumine on tõsisemat laadi. Soome keele tundmises võistlevad õppurid mujalgi maailmas, Ameerikas ja Austraalias, aga Tartu olümpiaad on neist suurim,» väitis Pekka Oinonen.
Tänavuse üle-eestilise olümpiaadi põhikorraldajale, Soome Instituudi Tartu osakonna kultuurisekretärile Järvi Lipastile oli üllatus, et piirkonnast, kus on nähtav Soome televisioon, oli osavõtjaid ainult 15.
Tublid lõunaeestlased
«Lööb ju soome keel tänu televisioonile eestlasi kahte leeri. Põhjanaabrite keele valdamine tundus kaua olevat põhjaeestlaste privileeg. Ometi näitasid Kärdla keskkooli neiu viies ja Tartu gümnasisti seitsmes koht, et ka mujal on võimalik soome keelt hästi osata,» rääkis Lipasti.
Lipasti arvates on telekeele omandanute enesekindlust kõige raskem taluda kõrgkoolide soome keele lektoritel. «Ülikooli soome keele kursusel tuleb siis lõunaeestlastele õpetada soome keelt, põhjaeestlasi tuleb ümber õpetada, et teleka soome keelest saaks päris soome keel,» ütles ta.
Soome keelt õpitakse meie koolides peamiselt kolmanda võõrkeelena ehk C-keelena. Tihti õpitakse seda ka vaba- ja valikainena. Lähtutakse haridusosakonna õppeprogrammist, mille järgi õpivad ka põhikooli õpilased. See oligi põhjus, miks erinevalt teistest keeleolümpiaadidest ei olnud osalejad jagatud vanuserühmadesse. Ometi oli esikümnes neli põhikooli õpilast.
Soome keelt õpib haridusministeeriumi andmeil umbes 3000 õpilast enam kui poolesajas koolis. Viie aastaga on õppijate hulk enam kui poole võrra vähenenud (1993. aastal 8000).
Europalavikus õpitakse koolides vaimustusega Euroopa suurkeeli, ent Lipasti arvates on just soome keel see, mille saab koolis ette nähtud 200 tunniga tõepoolest suhtlustasandil selgeks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Keskkonnafond toetab linna heakorda
TÕNU LILLEORGEelmisel neljapäeval eraldas Keskkonnafondi Tartu osafond linnale 80 000 krooni heakorratöödeks ja 115 000 krooni jäätmemajanduse edendamiseks.
Osafondi nõukogu esimees Uno Parm ütles, et looduskaitse programmi raames eraldati linnale puude istutamiseks 45 000 ja hooldus- ja sanitaarraieteks 35 000 krooni.
Prügimajandus korda
Parmu sõnul on linnas palju parke, mille hooldamine on kallis. «Asenduspuuks sobiv istik maksab juba üksi tuhande krooni ringis,» selgitas Parm. Linna territooriumil asuvale põllumajandusülikooli dendropargile eraldati 25 000 krooni.
Jäätmemajanduse programmi raames eraldati prügikastide paigaldamiseks 65 000 krooni. Suure prügikonteineri ostmiseks Ihaste teele eraldati 20 000 krooni.
Parmu sõnul leidis fondi nõukogu, et väga tähtis on ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete kogumine: et inimesed saaksid ära anda oma külmkapid, pesumasinad ja muud jäätmed, mis ei mahu prügikonteinerisse.
Selle töö edendamiseks eraldas fondi nõukogu linnale 30 000 krooni. Suuremõõtmelisi majapidamisesemeid saab ära anda tasuta iga kuu esimesel reedel ja laupäeval aadressil Tähe 108.
Emajõe kallaste korrastamiseks küsis linn fondilt 60 000 krooni, kuid fondi nõukogu soovis saada linnamajanduse osakonnalt lisaselgitust, mida konkreetselt selle raha eest tehakse. «Kallaste korrastamine on väga lai mõiste,» märkis Parm.
Raha eraldati ka kahele koolile: Miina Härma gümnaasiumile 11 200 krooni keskkonnaalaseks õpilasvahetuseks Uppsala Katedralskolaniga ja 9200 krooni Kivilinna gümnaasiumile territooriumi haljastuseks.
Raha peamiselt veevärgilt
Keskkonnafondi Tartu osafond jagab aastas ca 1,5 miljonit krooni. Raha koguneb fondi ettevõtete saastekahjuhüvitistest.
Tartu suurim saastekahjuhüvitise maksja on AS Tartu Veevärk. Firma juhatuse esimehe Toomas Kapi sõnul maksis ettevõte selle aasta esimeses kvartalis saastekahjuhüvitist üle poole miljoni krooni.
Maksu suurus sõltub reoainete sisaldusest reovees. Kapi sõnul tuleb mingil määral maksta ka puhastatud vee eest, kuigi see saab puhastatud ligi 90-protsendiliselt.
Täna suudab veevärk puhastada linna reoveest neljandiku. Pärast tunnelkollektori valmimist tõuseb puhastatud vee määr 80 protsendini. Et puhastada kogu linna reovett, tuleb ehitada veel üks kollektor.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Õpetajate seminari koor võitis hõbediplomi
URMO KÜBARLäinud nädalal Itaalias Riva del Gardas peetud rahvusvahelisel koorifestivalil sai Tartu Õpetajate Seminari segakoor oma kategoorias teise koha ja pälvis hõbediplomi.
Noortekooride arvestuses osalenud õpetajate seminari segakoor kogus 82,6 punkti 100 võimalikust. Viieliikmelises zhüriis hääletas koori kulddiplomi vääriliseks kaks ja hõbediplomi vääriliseks kolm hindajat. Esikoha saavutas Saksa noortekoor, kes kandideeris ka festivali grand prix’le.
Tartu koor esitas konkursil Tiiu Millistferi dirigeerimisel William Byrdi, Robert Schumanni, Veljo Tormise ja Urmas Sisaski loomingut. Lisaks konkursikontserdile esines koor kahe lauluga ka festivali avamisel, kuhu valiti esinema kuus koori erinevatest maailmajagudest.
Kokku osales muusikafestivalide sarja «Musica Mundi» raames viiendat korda korraldatud konkursil 79 koori, keda hinnati 11 kategoorias.
Eestit esindasid veel kaks koori, kellest Üle-eestiline Neidude Koor võitis tütarlastekooride arvestuses teise koha ja kulddiplomi. Segakooride vaba kava kategoorias osalenud Tallinna Tehnikaülikooli kammerkoor sai viienda koha ja hõbediplomi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Gümnaasiumide edu toetub laste õpihimule
KRISTEL RÕSS, VAHUR KALMRETreffneris haridusteed alustanud Kaarel lõpetab kevadel Masingu kooli. Gümnaasiumihariduse omandamine nõuab sclerosis multiplexi haigestunud noormehelt enam tahet kui esinduskooli oivikult Annelylt.
«Et olen põhikoolis ainult viitele õppinud, pole mul põhjust muretseda gümnaasiumisse pääsemise pärast,» on Annely kindel. Tütarlaps annab endale aru, et eliitkooli gümnaasiumiklassides tuleb veelgi rohkem pingutada, aga oma edus ta ei kahtle.
Kaarli ema tunnistab, et sanatoorne kool on olnud pojale parim lahendus. Kui ratastoolis poiss kevadel gümnaasiumi lõpetab, on see nii noormehe enda, tema vanemate kui ka kooli ühine edu.
Tartu gümnaasiumide peakoordinaatori Aime Punga sõnul sõltubki kooli edukus eelkõige sellest, kui palju on seal tugeva tahtega õpihimulisi lapsi. Ei ole kombeks võrrelda näiteks Miina Härma gümnaasiumi ja Emajõe või Masingu kooli, kus õpivad haiged lapsed. Aga sealtki pääseb igal aastal mõni lõpetaja kõrgkooli - see on samuti edu märk.
Edule orienteeritud
«Mulle ei meeldi eliitkooli nimetus,» ütleb Punga, kelle arvates ei tee ükski kool imet. Treffneri gümnaasiumi õppealajuhatajana arvab ta, et nende koolis ollakse ehk tavalisest rohkem õppimisele orienteeritud: «Ei pea olema üliandekas, kuid laisal õpilasel siin kohta pole.»
Ka Tartu haridusosakonna juhataja Avo Veermäe arvab, et läbi tiheda konkursisõela gümnaasiumisse pääsenud õpilased on rohkem edukusele orienteeritud. «Koolide hindamise põhikriteerium võiks ikkagi olla lõpetanute toimetulek: alles kümne-kahekümne aasta pärast saab hinnata, missugune õppeasutus andis parima ettevalmistuse eluks.»
«Uutel koolidel on raskem end maksma panna kui vanadel, traditsioonidega koolidel, neil on raskem leida särtsuga lõpetajaid,» ütleb Punga. Kuigi lapse paneb tööle õpetaja, teeb loid klass ka pedagoogi loiuks.
«Ma ei pea oma südames gümnaasiumikatseid õigeks,» tunnistab Punga. Aga et Treffneri gümnaasiumisse tahtjaid on palju, ollakse sunnitud kandideerijaid pingeritta panema.
Tugev keskmine
Ülikoolilinnas antava hariduse hindab Aime Punga heaks. Eelmise aasta riigieksamite tulemuste põhjal oli Tartu gümnaasiumides keskmine hinne kõikides õppeainetes Eesti keskmisest kõrgem. Laias laastus üritab kõrgkooli pääseda 90 protsenti Tartu gümnaasiumide lõpetajatest, kellest umbes pooled ka sisse saavad.
Tartu koolidesse püüdleb üha rohkem lapsi päris kaugetest kantidest. Näiteks Treffneri kooli õpilastest on umbes pool pärit väljastpoolt Tartut: Hiiumaalt, Pärnust, Valgast, Põlvast, Kohtla-Järvelt ja Jõhvist.
Veermäe sõnul on üldsus ise hinnanud osa koole paremaks, kuhu vanemad iga hinna eest oma lapsi panna üritavad. «Kuid igast koolist tuleb päris huvitavaid inimesi,» on Veermäe lojaalne. Haridusjuht peab põhiliseks, et laste anded üles leitaks ja neid arendataks.
Koolide materiaalne baas ja arvutitega varustatus sõltub paljuski kooli aktiivsusest, näiteks eri programmides osalemisest, arvab Punga.
Ettevalmistus eluks
Tartu Kivilinna gümnaasiumi direktor Ants Serk väidab, et Eestis pole üldse defineeritud mõistet «gümnaasium», mille põhjal saaks koole headeks ja halbadeks jaotada: «Näiteks Rootsis valmistab gümnaasium õpilast ette eluks, Saksamaal aga kõrgkooliks.»
Hea kool on see, kus lapsed tahavad õppida, kinnitab Serk. «Kui me tahame võistelda Türgi, Vietnami ja teiste banaanikasvatajatega, peame õpetama lastele eelkõige ametit. Kui me aga tahame arendada Eestis kõrgtehnoloogilist tootmist ja valmistada ette spetsialiste, peaks ametit õpetama pärast gümnaasiumi.»
Sergi arvates ei ole kõrgkooli sissesaanute protsent kooli edukuse hindamisel ainumäärav. «Praegu ei ava kõrgkooliuksi ainult teadmised, vaid ka raha,» viitab Serk tasulistele kõrgkoolidele.
Kivilinna gümnaasiumi direktori arvates on riigieksamite tulemused kõige objektiivsem näitaja: «See on riiklik standard, mille põhjal saab otsustada, kas riigi raha on läinud asja ette.»
Karlova gümnaasiumi direktor Undel Kokk usub, et gümnaasiumi tööd on võimalik hinnata endiste õpilaste toimetuleku põhjal.
Kool peab andma inimesele mõtlemis- ja analüüsivõime, mis omakorda peaks tagama tema tulevase heaolu. Koolide järjestamine paremuse järgi ainult eksitab inimesi, arvab Kokk: «Kõik võimekad gümnaasiumilõpetajad ei tahagi kõrgkooli minna, mõni tüdruk läheb näiteks hoopis mehele.»
Karlova gümnaasiumisse tuleb kaks kolmandikku lastest oma koolist ja kolmandik väljastpoolt. Direktori sõnul on poisse gümnaasiumiklassides ikka vähem kui tüdrukuid: «Alguses on poisid natuke otumad, aga hiljem võtavad juhtimise üle.»
Vene koolid
Võõrkeelsete koolide peakoordinaatori Maira Bogdanova sõnul on Tartus kõik vene koolid enamvähem ühesuguse tasemega. Kõrgkooli pääsemisel on määrav õpilaste eesti keele oskus.
Bogdanova sõnul on Annelinna gümnaasiumis juba 40 protsenti õppekavast eestikeelne. Selle õpilastel tekib rohkem võimalusi kõrgkooli pääseda.
Eesti ja vene koolid on veidi ebavõrdses seisus, sest õppekavad on erinevad, näiteks võõrkeelt hakatakse vene lastele õpetama alles 6. klassis.
«Pärast põhihariduse omandamist jääb osa vene noori ripakile, nad ei õpi ega leia tööd,» kinnitab Bogdanova, kelle sõnul süveneb vene vanemate hulgas tendents panna oma lapsi eesti kooli.
Ettevalmistus kõrgkooliks
Miina Härma gümnaasiumi direktori Jüri Sasi arvates on gümnaasiumi edukuse hindamisel esmane kriteerium ikkagi kõrgkooli pääsejate hulk. Tema arvates pole oluline, kas lõpetajad lähevad riigi- või erakõrgkooli.
«Muidugi ei arvaks ma nõnda mingi x-kooli direktorina, kust ühelgi aastal ükski õpilane kõrgkooli ei lähe. Ja räägiksin tublidest ringidest, kus tantsitakse ja lauldakse,» ütleb direktor. Sasi arvates peavad Tartu linnas olema mõned väga tugevad gümnaasiumid, mis tagavad oma õpilaste pääsu kõrgkooli.
Sasi arvates oli viga, et kõik keskkoolid muudeti gümnaasiumideks.
«Seda ei oleks tohtinud teha. Osa keskkoole võiks anda lastele lisaks keskharidusele kutse.»
Edukuse kriteeriumiks võiksid olla ka riigieksamite tulemused, aga võrdlemisi uue ettevõtmisena ei anna need veel koolist objektiivset pilti.
Kindlasti peaks arvestama, missugused tingimused on koolis õppimiseks ja sportimiseks ning missugune on õppeasutuse arvutite ja tehniliste vahenditega varustatus. Järjest rohkem hakkavad koolide hindamisel kaasa mängima ruumide ja hoone sisustus, väljanägemine ning remonditase, usub Sasi.
Kõige subjektiivsem tegur on kooli maine: kas lapsed tahavad kooli tulla või mitte. Siin mängivad kaasa traditsioonid ja legendid õpetajate kohta. Tartus on väga legendaarseid õpetajaid, kelle pärast ühte või teise kooli tullakse.
Gümnaasiumide võrdlus Tartu Postimehe ankeedi põhjal
Kui poiss või tüdruk seisab Tartu gümnaasiumide tabeli ees, teeb ta igal juhul võrdlusi. Hindab koole. Paneb neid ritta. Just sedasama proovis teha ka Tartu Postimees mõeldes mitmete direktorite abiga välja hindamisküsimusi ning saates kõikidele gümnaasiumide direktoritele ankeedid vastamiseks. Aitäh kõikidele vastamise eest!
Ankeetides küsiti kõrgkooli pääsenute protsenti eelmisel kevadel kooli lõpetanutest, arvutite ja raamatute hulka koolis, osavõttu olümpiaadidest, võimla suurust ja söökla mahutavust, internetiühenduse olemasolu ja õpetajate vanust.
Näiteks selle viimase kohta arvasid mitmed direktorid, et ideaalne oleks siis, kui oleks võrdselt nii noori kui kogemustega õpetajaid. Tartu Postimees seadis oma tabelis mõõduks kuni 45-aastased ja üle 45 aasta vanused õpetajad.
Küsimused ja vastused on siitsamast suurest tabelist näha. Ka punktisüsteemid, kuidas ühe või teise rea all järjestus tekkis. Parima tulemusega kool sai 16 punkti (või 8, kui oli tegemist nn ehitusküsimusega), järgmised 15, 14, 13 jne. Jah-ei küsimuste puhul oli süsteem veidike teistsugune.
See on üks võimalus gümnaasiumide võrdluseks, kindlasti on ka teistsuguseid. Ükski võrdlus ei saa olla kõikehõlmav ja lõplik tõde, aga see aitab poistel ja tüdrukutel teha oma otsuseid. Neile mõeldes Tartu Postimees sellise võrdluse korraldaski. Ja pani ka punkte, mis kokkuvõttes andis niisuguse Tartu gümnaasiumide järjestusrea.
1. Miina Härma gümnaasium 120
2. Hugo Treffneri gümnaasium 101
3. Karlova gümnaasium 98
4. Kivilinna gümnaasium 95,5
5. Ülenurme gümnaasium 94,5
6. Kommertsgümnaasium 94
7. Kunstigümnaasium 93,5
8. Tamme gümnaasium 86,5
9. Descartes’i lütseum 86
10. Forseliuse gümnaasium 84,5
11. Annelinna gümnaasium 83,5
12. Mart Reiniku gümnaasium 75,5
13. Raatuse gümnaasium 71,5
14. Raadi gümnaasium 63,5
15. Slaavi gümnaasium 57,5
16. Pushkini gümnaasium 55
Kui mitte varem, siis aasta pärast teeme uuesti.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Rattasõit pole Tartus naljaasi
MARI SARVIgal kevadel räägitakse üha enam jalgrattateedest, õigemini sellest, et neid ei ole. Just siis toovad inimesed oma rattad keldrist välja, nühivad läikima ja sõidavad linna peale.
Saamaks aimu, kas Tartu on rattasõbralik linn, läksid kevadisele proovisõidule Tartu Noorte Reformiklubi, jalgrattaklubi Desperados ja keskkonnaklubi Scarabeus.
Me hakkame liikuma Raekoja platsilt ja kohe torkab silma, et enamik jalakäijaid ei saa aru: Kaarsilla kaldteed on mõeldud eelkõige ratastele, ratastoolidele ja lapsevankritele, mitte jalakäijatele.
Raatuse tänava kõnniteel oli vanasti rattatee, meenub mulle läbi udu. Enam pole. Ilmselt on eraldusjooned üle asfalteeritud. Sõidame sõiduteel. Liikluseeskirja järgi peab jalgratta ja mopeediga sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, seal sõidamegi. Liikluseeskirja järgi peaks mul töökorras signaalkell ka olema.
Kokkulepitud marsruuti meenutamata sõidavad grupi esimesed Pika tänava suurepärasest jalgrattateest mööda. Jaama tänav on küll natuke rahulikuma liiklusega, aga palju ratastlõhkuvam. Ja ilma jalgrattateeta. Jaamast keerame Sõpruse puiesteele ja jõuame silla otsa juurde ringteele.
Rattasõit kui lapsemäng!
Ringteed on ratturitele omaette eksam. Autojuhid küll teavad, et eesõigus on ringil sõitjal, aga jalgratas nende meelest vist ei sõida ringil: autodele antakse teed, meile mitte. Igal juhul on kindlaim viis ringristmikul ellu jäämiseks arendada auto kiirust, et see ei saaks sust välja tegemata paremale ära pöörata - hetkel, mil sa just parempoolse teeotsa keskel oled.
Kalda teel Shelli tankla juures peaks olema jalgrattateeke. See tulebki armsalt keset Annelinna vähest rohelust ja lõpeb bussipeatuses ootamatult ära. Ilmselt on ette nähtud ratas peatuseposti külge lukku panna ja bussiga edasi sõita.
Foto huvides ootame, kuni tuleb palju autosid, ja läheme sealsamas bussipeatuse juures kambakesi vöötrajal üle autotee. Tuleme üle tee tagasi, teeme eluohtliku ja kiire kolmveerandringi ringteel ja sõidame üle uue silla.
Et Sõpruse silla otsalt vasakule Kalevi tänavasse keerata, tuleb vahetada sõidurida. Meenutan kaugeid hommikusi tipptunde, kui seda teed kooli sõitsin. Rida vahetada oli peaaegu võimatu ja nii jäin iga päev kooli hiljaks. Nüüd pole tipptundi, pole autosid ja terve tee on meie päralt. Tegelikult ei tohi tervel teel sõita.
Sõidame kõik lihtsalt ja korrektselt Kalevi tänaval, siis Sõbra ja Tähe tänaval. Kuni tuleb üks Tähe tänava võrdsetest ristmikest. Siis eirame lihtsalt ja ebakorrektselt parema käe reeglit ja võtame uhke kaarega vasakpöörde Vaba tänavasse. Ületame fooriga Vaba-Võru ristmiku ja sõidame Kastani tänaval Kauburi kaubamaja suunas.
Kaubamaja kõrval keerame Riia tänavale veel uhkemalt. Nii uhkelt, et ma hakkan kahtlema pöörde seaduslikkuses. Eeskirja järgi peab juht «aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale». Nii me vist tegime. «Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav liiluskorraldusvahend lubab teha ka mujalt.» Vist tegime ikka kõik õigesti.
Kogu aeg sõidame sõiduteel, sest kõnniteel ei tohi ja rattateed ei ole. Sõiduteel on aga vihased autojuhid ja katkine, ratastlõhkuv teekate.
Tee lõpeb trepiga
Niisiis, keerame uhkelt ja korrektselt Riia tänavale ja leiame armsa jalgrattatee. Eriti armastusväärne on tee lõpp raudteesilla juures - paarikümneastmeline trepp. Kes sealt alla sõidaks, ei sõidaks enam tükk aega üldse kusagil.
Laseme end Riia mäel kesklinna kanda ja sukeldume pärastlõunasesse autodevoogu, ikka autoteel. Tahaks hirmsasti kuulda, kuidas autojuhid iseendale, kliendile või tuttavale kaassõitjale meid kiruvad (et jalus).
Kitsast Vanemuise mäest on fotograaf algusest peale rääkinud. Sõidame siis korraks läbi. See tähendab üles ja jälle alla. Tänav on väike, raputav ja kole kiire.
Seisame Barclay ees ja loeme end üle ka - 13 ratast ja inimest. Nii suure grupiga on lihtsam sõita, sest mitut ratast märkab autojuht ikka paremini kui üht. Ühele jalgratturile ei anna nad enamasti üldse teed.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Tartlased pooldavad jalgrattateid
SILVER MEIKARTänavaküsitlus näitas, et 96 protsenti tartlastest pooldab jalgrattateede rajamist.
Tartu Noorte Reformiklubi küsitles 105 tartlast. Küsitluses selgus, et hiliskevadel ja suvekuudel kasutab 85 protsenti tartlastest jalgratast vähemalt kord nädalas. Oli ka neid, kes sõidavad rattaga aasta läbi ja peaaegu iga päev. Kõige enam kasutatakse jalgratast matkamiseks, lõbusõiduks, poes käimiseks ja treeninguks, vähem tööle või kooli minnes.
Enamik küsitletutest ei pidanud Tartut jalgrattasõbralikuks. Valusaima probleemina nimetati kehva liikluskorraldust, vargusteohtu ja jalgrattahoidlate puudumist.
Liikluskorralduse ja ratturite halva olukorra parandamiseks ehitati paari aasta eest mõned lõigud jalgrattateid. Paraku jäid tööd poolikuks. Nii ei osanud 70 protsenti küsitletutest öelda, kus Tartus asuks märgistatud jalgrattatee. Siiani rajatud jalgrattateede puudus on nende paiknemine kõnniteedel. Jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud teed tuleks rangelt eraldada.
Praegu asuvad jalgrattateed kaootiliselt linna eri paikades. Tähtis on nende ühendamine ja ühtse, kogu linna hõlmava teedevõrgu rajamine. Lisaks peaks iga teenindusasutuse ja koolimaja ees asuma jalgrattahoidla, mis võimaldaks ratast raami pidi kinnitada. Koos korraliku rattalukuga oleks see väga hea kaitse varaste eest.
Kaalukas on ka fakt, et 80 protsenti küsitluses osalenutest lubas ratast pärast jalgrattateede võrgu väljaehitamist veelgi rohkem kasutama hakata. Kogu süsteemi väljaehitamine on väga kallis ja aeganõudev. Esimese sammuna peaks iga tähtsama teelõigu või ristmiku ümberehitamisel rajama sinna ka jalgrattateed. Hiljuti kavandatud viie ristmiku projektides neid ei leidu. Hilisem ümbertegemine kujuneb kindlasti märksa kallimaks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Jüriöö jooks viib Raadile
JÜRI SAARJüriöö jooksu korraldajad tahavad meenutada tartlastele Raadi mõisa kadunud hiilgust.
Eesti Rahva Muuseumi (ERM), ERMi Sõprade Seltsi ja Tartu Maaspordi Liidu korraldusel tähistatakse 655 aasta möödumist Jüriöö ülestõusu algusest rahvajooksuga, mille finish on Raadi mõisas.
«Tahame jooksuga tõmmata tartlaste ning Tartu maa- ja linnavalitsuse juhtide tähelepanu sellele unustusse jäänud paikkonnale. Linnakodanikuna on kurb, et Raadi kui kunagine Eesti pärl on täna otsustajatel kahe silma vahele jäänud,» rääkis tänavuse Jüriöö jooksu korraldajaid, Tartu Maaspordi Liidu tegevdirektor Lembit Toru.
Toru rõhutas, et rahvajooks pole kindlasti mõeldud poliitilise üritusena. «Soov on teha üks maalähedane üritus ja näidata, et lauluväljakule rahvapeopaigana on alternatiiv.»
Mälestusmärgid tähisteks
Rahvajooksu avamine on jüripäeva, 23. aprilli õhtul kell 19.30 Tartus Raekoja platsil. Jooksu start antakse kümme minutit enne kella kaheksat.
Lembit Toru sõnul on uudne see, et rahvajooksu rajatähisteks on rahvuskultuuri mälestusmärgid, mille juures jooksjad saavad jälgida mõneminutilist kultuuriprogrammi.
Esimese peatuse teeb Küüni ja Vanemuise tänavat pidi liikunud jooksjate kolonn Jakob Hurda mälestusmärgi ees. Edasi joostakse Veski, Liivi ja Lossi tänavat mööda Toomele Tähetorni juurde, sealt ohvrikivi juurde, kus Vigala Sass korraldab jüriööriituse.
Laia ja Jakobi tänavat pidi jõuavad jooksjad Gustav II Adolfi monumendini, edasi Munga tänavat pidi Kreutzwaldi ausambani. Ülejõe pargis on peatus Hugo Treffneri monumendi ees. Narva maanteed pidi joostakse Raadile, viimane vahepeatus enne finishit tehakse I laulupeo kivi juures.
Lembit Toru arvates võiks rahvajooksu tänu sagedastele vahepeatustele ka terviseretkeks nimetada. Kõige pikem ilma vahepeatuseta läbitav vahemaa on 1450 meetrit. Kogu raja pikkus on pisut üle 6,5 kilomeetri.
Rahvajooksule lubatakse vähemalt kümneliikmelised võistkonnad, auhinna saab kõige rohkearvulisem võistkond.
Pärast rahvajooksu lõppu, umbes 21.45 antakse start ümber Raadi järve teatejooksule. Viieliikmelistes teatejooksuvõistkondades peab olema vähemalt kaks naissportlast.
Vahetuse pikkus on 1,5 kilomeetrit. Teatejooksu kolm paremat kooli, firmat ja omavalitsusüksust saavad karika ja auhinna.
Ilutulestikuga rahvapidu
Õhtu lõpeb jüriöölõkkega Raadi mõisas. Pidu tipneb ilutulestikuga.
Nii nagu osavõtt rahva- ja teatejooksust, on ka järgnevast rahvapeost osavõtt maksuta.
Jüriöö rahvajooksule ja teatejooksule saab registreeruda Tartu Maaspordi Liidus tööpäeviti kell 9-16: tel 434 488, faks 431 751. Tartu maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnas tel 305 267 või Tartu haridusosakonnas tel 422 748. Registreerimine lõpeb 22. aprillil kell 16.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Juhtus
Rüüstati autosid. Üleeile kell 11.40 teatati politseisse, et Anne tänavas 9-korruselise paneelmaja ees seisnud Zhigulil oli lahti muugitud uks ning süütelukk. Auto ise oli maja nurga taha aetud, kuid seal maha jäetud.
Omanik teatas ärandamisest. Üleeile kell 12.05 teatas Sangla tänavas elav kodanik, et öösel olevat ärandatud tema Moskvitsh. Mõne aja pärast helistas sama mees uuesti ja ütles, et tema Annelinnas elav sõber olevat leidnud sõiduki täiesti korras ja lukus ustega Kaunase puiesteelt. Ärandamise jälgi autol pole, politsei pressiesindaja sõnul võimaldab see lugu mitut pidi arvamisi.
Mees kaotas tuttava auto. Üleeile kell 12.10 tuli politseisse mees, kes oli reedel Tartusse jõudnud Saksamaalt ostetud 1989. aasta Opel Vectraga. Nagu vahendab politsei pressiesindaja, oli mees andnud auto tuttavale korrastada, see käinud purjuspäi sõitmas ega mäletanud hiljem, kuhu ta tühjaks saanud bensiinipaagiga auto jättis.
Auto on musta värvi, sõidukil võivad küljes olla Soome päritolu registreerimisnumbrid. Politsei ootab teavet selle auto asukohast telefonil 420 002 või 02.
Müksaja põgenes. Üleeile kell 19.35 müksas Anne 53 ees sõiduautot Zhiguli 2103 helesinine Ford ja põgenes seejärel. Juhtunu pealtnägijailt ootab liikluspolitsei teavet telefonil 420 002.
Põles voodi. Üleeile kell 20.06 sai häirekeskus teate, et Sõpruse 5 ühes korteris põleb. Tuletõrje kustutas korteris põlenud voodi, samast avastati ka üks peksmisjälgedega meesterahvas.
Naistesukis liputaja saadi kätte. Üleeile kell 20.10 peatas Võru tänavas Pauluse kalmistu juures mööduvat politseiautot naisterahvas. Naine selgitas, et ta oli märganud liputajat. Politsei saigi kätte mehe, kelle ihukatteks oli mantel ja naiste sukkpüksid. Mees ütles politseile, et kahetseb oma tegu, ära olevat ta jooksnud häbi pärast. Miks ta üldse nõnda rõivastus ja käitus, seda ei tahtnud ta öelda.
Vargus välismaalase autost. Eile kell 5.50 teatati politseisse, et Kalevi tänavas on soomlasele kuuluvast Mitsubishist ära viidud Sony automakk.
Rüüstati kioskit. Eile kell 6.15 anti politseile teada, et Annelinnas Mari poe kõrval on purustatud kioski aken. Ära oli viidud ajakirju ja suitsu.
Hävis tilluke eluhoone. Eile kell 12.43 kutsuti tuletõrje Koosale, kus põles väike eluhoone mõõtmetega 4x5 meetrit. Ehitis hävis täiesti, inimesed viga ei saanud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse