Taani on mitmekülgne maa. Sinna ei tasu minna ainult tüdrukuid kimbutama, vaid ka vaatamisväärsustega tutvuma. Jahedamal hooajal köidavad näiteks Kopenhaageni kaunimad hooned, kummalised muuseumid või vene allveelaevad.
Kui sõita taksoga Kastrupi lennuväljalt üle Langebro silla Citysse, lehvib vasakut kätt Kalvebod Brygge ääres ühe laeva mastis rõõmsalt punane lipp. Aga mitte oodatult valge ristiga, vaid hoopis kollase sirbi ja vasaraga. Lähemal uudistamisel selgub, et tegemist on Gorkis 1964. aastal ehitatud diiselelektrilise allveelaevaga. Lunastades 20 Taani krooni eest pileti, avaneb võimalus ronida 90 m pikkuse ja 3750-tonnise veeväljasurvega Juliett U 461 sisemusse. Varem kurseeris see allveelaev Taani lähedal ning oli varustatud 4 tuumaraketi ja 20 torpeedoga. Laeva valjuhäälditest kostev hääl teavitab, et selle U-Båd’i on projekteerinud keegi naisterahvas. Külastajad peavad arvestama asjaoluga, et laeva käimla kasutamine on võimatu, kuna potile on pleksiklaasist vaatekaas peale kruvitud - tegemist on ikkagi väärtusliku ekspositsioonielemendiga.
Millega sihiti kahuriliha?
Christiansborgi e parlamendihoone vahetus naabruses, aadressil Tøjhusgade 3, asub Christian IV imposantne arsenalihoone, mis ehitati aastail 1598-1604. Siit varustati Taani-Norra sõjalaevastikku relvade ja laskemoonaga, kuni Kopenhaageni sisesadam 1734. aastal ummistus. Kuningas Frederik VI oli arvamusel, et relvadel on väga suur ajalooline tähendus ning avas 1838. aastal muuseumi.
Esimesel korrusel eksponeeritakse suurtükke püssirohu leiutamise ajast alates ning käesoleva sajandi keskpaigaga lõpetades. Siin võib näha laperguse toruga kahurit, kust üheaegselt lendas välja kaks mürsku, revolverkahurit, 10 toruga suurtükki, käes kantavat sepistatud haubitsat, tanke ja isegi tiibraketti. Enim muljetavaldav on siiski käsiajamiga kompressoriga varustatud pneumaatiline püss aastast 1855. Kaks sõjameest pidid õhu kokku surumiseks kruttima kahte pooleteisemeetrise läbimõõduga ratast, samal ajal kui kolmas sõjamees oli ametis tulistamisega.
Tøjhusmuseet’i teisel korrusel on ilmselt maailma suurim käsirelvade kogu. Tavarelvade kõrval on vürstide ja kuningate elevandiluuga kaunistatud relvi. Rüütliromaanid on loonud mulje, et keskaegsed raudrüütlid olid tugevad ja vägevad mehed, vaevalt 1,6 meetri pikkuste «vägilaste» raudrüüd valmistavad siiski täieliku pettumuse.
Pildista «raudset tüdrukut»!
Märkimist väärib Robert L. Ripley «Believe It or Not!» muuseumi inkvisitsioonikamber. Eksponaatide seas on vaieldamatult kõige täiuslikum Nürnbergist pärit «raudne tüdruk». Selle rauast kirstu kaane sisse on tehtud 14 avaust orade jaoks nii, et need läbistaksid ketseri silmi, kaela, südant, maksa jt organeid. Kirstu niisugune konstruktsioon välistas timuka ja ohvri vahetu kontakti - timukas ei näinud, mida ta tegi. Väga atraktiivne on ka naaberkambreis ilutsev hiina härrasmees, kes lasi enda koljusse augu puurida, et sinna pimedal ajal küünal panna.
Vahakujude muuseumis
Louis Tussaud’ vahakujude muuseumis (pilet 48 Taani krooni) avaneb võimalus piinamist vaadata ja neis toimingutes ise kaasa lüüa. Selja tagant kätest-jalgadest seotud meest uputatakse veereservuaaris, siis tõmmatakse välja ning lastakse jälle vette. Asjakohased oiged ja karjatused täiendavad protseduuri. Siinsamas eemaldab Louis XVI poolt täiustatud giljotiin ta abikaasa Marie-Antoniette’i pead. Tõsi küll, et kuninganna pea on pandud giljotiini all asuvasse spetsiaalsesse korvikesse, jääb pea keha küljest ärakukkumise hetk vaatajal nägemata. Elektrikilbi juures tungleb teine seltskond - hukatakse elektritooli külge kinnitatud meest. Viimane karjub surmaeelses agoonias kõrvulukustavalt.
Tapatalgutest küllastunud uudistajal tasub minna Erootikamuuseumi (sissepääs 45 DKK) ja ammutada energiat hommikust õhtuni väsimatult seksivate nukkude seltskonnast.
• Eesti kodanikel pole viisat vaja. • Raha tasub vahetada Tallinnas, sest Taanis on kõrge komisjonitasu. • Odavaim lennureis koos majutusega 3060 krooni (3 päeva). • Lennujaamast kesklinna on 15-20 minuti tee, hind bussiga 35 ja taksoga umbes 100 Taani krooni. • Raudteejaam asub Tivoli aia kõrval. • Kohustuslikud vaatamisväärsused: Tivoli, kuninganna residents Amalienborg, raekoja plats, peatänav Strøget, hipide ja narkomaanide rajoon Christiania, ooper, Merineitsi (NB! 30-minutise jalutuskäigu kaugusel Tivolist), mõni restoran Nyhavnis • Taanile iseloomuliku toiduna tasub maitsta eri viisil serveeritavaid heeringaid ja taani võileibu (smørrebrød), jookidest palsamit Gammel Dansk ja Akvavit. • Hotellid asuvad kesklinnas. • Kopenhaagen pole odav linn. • Sügisel ja talvel on niiske, valitseb tugev tuul, temperatuur on OoC lähedane, lund tavaliselt pole.
Tiina Jokinen,
reisibüroo K
Artikli algusesse, esileheküjele