Eilseks oli äriregistrisse kantud Tallinna linna 57 munitsipaalettevõttest ümberkujundatud 45 äriühigut, neist 27 aktsiaseltsi ja 15 osaühingut, kuus ettevõtet muudeti linna asutuseks ja üheksa tegevus lõpetati.
Abilinnapea Ants Leemetsa sõnul kulges ettevõtete äriregistrisse kandmine ladusalt, kuigi volikogusse jõudis enamik ümberkorraldamise otsuseid alles vastu sügist. «Tõsisem töö ettevõtetes on veel ees,» seletas Leemets.
Leemetsa sõnul moodustati ümberkorraldamise käigus kolme tüüpi ettevõtteid. Esiteks sellised, mille kõik aktsiad kavatsetakse kohe maha müüa. Näiteks on müüdud Autali aktsiad hinnaga 13 miljonit krooni. «Mina isiklikult olen veendunud, et maha tuleks müüa kaubandusettevõtted Pae ja Priisle. Linn ei pea tänapäeval kauplema toidukaupadega,» ütles Leemets ja lisas, et tõenäoliselt müüakse ka kolmest apteegist kaks.
Leemetsa sõnul pole linnal mõtet ülal pidada haljastusettevõtteid. Abilinnapea rõhutas, et sektorites, kus erafirmad on hästi arenenud, on linnal kasulik osta teenust vabaturult ja loomulikult nii odavalt kui võimalik.
Teine osa ettevõtteid on sellised, mille müük on vaieldav, ütles Leemets ja tõi näiteks linnahalli ja lauluväljaku aktsiaseltsi, mille varade hulka ei kuulu laululava ja tuletorn.
Kolmandat tüüpi ettevõtted on Leemetsa sõnul sellised, mida tõenäoliselt lähemal ajal ei müüda. Näitena tõi Leemets vee- ja kanalisatsiooniettevõte, mille aktsiatest on kavas müüa vähemalt 25 protsenti ja teha temast börsiettevõte. Leemetsa hinnangul on börsiettevõtte väärtus parem kontrollitavus.
Samuti ei kavatseta müüa Tallinna trammi- ja trollibussikoondist. «Eramonopol pole absoluutselt millegi võrra parem kui munitsipaalmonopol. Sellel alal pole võimalik tekitada konkurentsi ja panna näiteks maha võistlev trammitee.» Linnale jääb ka bussipark.
Enam ei alustata kütteperioode
Äriregistrisse kandmisest muutub Leemetsa sõnul palju ka ettevõtete majandamises. Tallinna Soojuse kõigi aktsiate omanik on küll linn, kuid linn hakkab oma õigusi kaitsma läbi üldkoosoleku. Samas ei saa linn kehtestada sooja hinda. «Enam mitte kunagi me ei alusta linnavalitsuses kütteperioodi. Enam ei saa linnavalitsus öelda, et nüüd kütke või ärge kütke. See saab olema sooja ostjate ja müüjate vaheline probleem, millal nad ostavad ja millal nad müüvad.»
Leemetsa kinnitusel jääb Tallinna Soojus vähemalt esialgu linna omandisse, kuid edaspidi võidakse kaaluda ühe osa ja ehk isegi suurema osa müümist erakätesse.
Linnale jääb ka tänavavalgustuse ettevõte. Firma Signaal jääb linnale ja selle alluvuses korraldab linnas parkimist Valika. Leemetsa sõnul võivad edaspidi arvesse tulla parkimise korraldamise uued lahendused, näiteks Nõmmel ja Pirital pakuvad seda teenust erafirmad.
Linnafirma Eriautobaas on kavas jagada neljaks äriühinguks, millest kaks peaks olema võimalik peagi erastada. Üks neist hakkab haldama 36 miljoni kroonilise bilansilise väärtusega autobaasi vara. Juurde tekivad eraldi aktsiaseltsidena pügimäge haldav, prügi vedav ja tänavahoolduse ettevõtte. Prügiveo erastmiseks on tehtud volikogule ettepanek, samas prügimägi jääb linna ettevõtteks.
Leemets ütles, et üheksa likvideeritava ettevõtete seas on kino Kaja ja Haabersti haljastuse munitsipaalettevõte.
Nõukogu liige vastutab
Juhtimine läheb aktsiaseltsides nõukogude kätte. «Kui mina hakkan kuuluma VK nõukogusse, siis mina hakkan vastutama selle eest, kuidas ettevõte käitub, mitte ainult kui abilinnapea, vaid ka kui isik, kes kuulub ettevõtte nõukogusse,» seletas Leemets.
«Ma ei tahaks öelda, et linn peaks täiesti loobuma ettevõtlusest,» sõnas Leemets, kes näeb linna rolli ka mõningate ettevõtmiste käivitajana. «Näiteks Rocca al Mare Tivolile panime õla alla. Ettevõtmise idee on hea, kuigi ta pole siiani olnud edukas. Linnale on sellist tivolilaadset asutust vaja.»
Leemetsa sõnul ei saa linn öelda, et üldse ei osaleta ettevõtluses, küll on selge, et linn ei pea tegelema kaubandusega.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tallinna linn moodustas reedel komisjoni, mis täpsustab Tallinna staatust.
Komisjoni kuuluvad Tallinna volikogu ja linnavalitsuse esindajad ning spetsialistid, ütles linnasekretär Toomas Sepp ja rõhutas, et ollakse huvitatud poliitikute kuulumisest komisjoni. «Et poliitikute hulgas tekiks ühtne arusaam, kuhu Tallinn peaks edasi minema linnaosade temaatikaga ja räägitaks selgeks vahekord riigiga,» ütles Sepp ja lisas, et oluline pole mitte niivõrd pealinna aspekt, vaid Tallinna staatuse täpsustamine.
«Pealinna seadus on justkui võlusõnaks kujunenud. Tegelikult ei tea keegi, kuidas see loom välja peab nägema, mida ta püüab ja mida ta sööb,» iseloomustas Toomas Sepp juba pikemat aega kavandatavat seadust.
Praegu on riigi tasemel moodustatud asjatundjatest komisjon, kuhu Tallinna esindaja ei kuulu. «Oleme teinud läbi linnade liidu ettepaneku, et komisjoni kaasataks ka Tallinna esindaja,» ütles Sepp.
Praegu on Riigikogu menetluses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse uus redaktsioon ja Eesti haldusjaotuse seaduse eelnõu.
Üheski seaduses pole sätestatud, et Tallinn on Eesti pealinn.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Ülehomme Tallinna Lauluväljakul Alo Mattiiseni Fondi korraldataval kontserdil «Looja naeratuse saatel» esinevad kõik muusikud tasuta. Juba kevadest kavandatud kontsert ei ole korraldajate sõnul noorelt surnud helilooja mälestusüritus, vaid tema austamise pidu, kus kõik esinejad teevad oma muusikat.
Üks Alo Mattiiseni austamise kontserdi korraldajaid, laulja ja muusikapedagoog Jaak Joala ütles «Postimehele», et kogu Eesti vabadusvõitlus seostub kindlalt Alo Mattiiseni nime ja tema lauludega. «Võibolla polekski see vabadusvõitlus olnud selline, nagu ta oli, kui poleks olnud Mattiisenit,» arutles Joala.
Alo Mattiiseni mälestuseks suure vabaõhukontserdi korraldamise idee tekkis tema sõprade ja kolleegide hinges juba mullu pärast helilooja ootamatut surma. «Me arvasime, et oleme saanud vabaduse kaotuseta, kuid meist ühe olulisema süda ei pidanud vastu,» lausus Joala. «Aga Mattiisen oli inimene, kes oskas inimestega läbi saada, kes temaga sõbraks olid saanud, need on jäänud tema sõpradeks ka pärast tema surma.»
Alo Mattiiseni Fond asutati kevadel
«Mattiiseni nimi on see, mis toob esinejad tasuta esinema ja firmad seda teenustega toetama,» ütles 20. märtsil asutatud Alo Mattiiseni Fondi direktor, Riigikogu nõunik Andrus Villem. Joala sõnul ei juhtu just sageli, et muusikud tasu saamata rahva ette astuvad. «Mattiiseni nimi maksab midagi,» kinnitas muusik, kellel endal on kontserdil kanda keskne roll.
«See pole siiski kontsert Mattiiseni muusikast,» ütles Joala. «Igaüks esitab oma. Ja alles lõpus, kui üles astuvad Ivo Linna ja ansambel In Spe, tuleb esitusele 3-4 Mattiiseni laulu.»
Esinejaid on nö seinast seina: Justament, Ultima Thule, Silvi Vrait, Maarja-Liis Ilus, Terminaator ja Jaagup Kreem jpt. «Oma tervituse toob ka Portlandi eesti pere - perekond Merilo,» lisas Villem, kelle sõnul on kontserdi eesmärk teadvustada, et Mattiisen on kõigi eestlaste Mattiisen. Korraldajate sõnul on kahjuks isegi sellise ürituse korraldajad puutunud kokku kummalise «konkurentsiga», kus mõni toetaja keelab üritusel konkurendi logo kasutamise. Joala arvates on selline suhtumine sisuliselt heategevusliku kontserdi puhul enam kui kummaline, Lauluväljakul musitseeritakse ju kõigile. «Me ootame, et kontserdile tuldaks perekonniti, sellepärast ka valisime selle korraldamiseks neljapäeva õhtu - nädalavahetusel on paljud ju linnast ära.» Isegi kui Mattiisen jõudnuks kirjutada vaid oma esimese isamaalaulu, fosforiidisõda toetanud «Ei ole üksi ükski maa», oleks ta sellise austamise vääriline.
Villemi sõnul ei tohi selle ürituse puhul jätta tänamata ka neid, kelleta konserti korraldada ei oleks saanud: Tallinna Lauluväljak, tasuta helitehnikat laenutav Tartu Laululava, esinemislava paigaldav Telinek, Olümpia hotell, Expo Plakat, 30 000 krooni eraldanud Tallinna linn jne. Osa kulusid kannab ka Alo Mattiiseni Fond.
Villemi sõnul on noorte muusikute ja noore muusika toetamiseks loodud fondil esialgu vähe raha. Fondi asutajaskonda kuuluvad muusikud Riho Sibul, Ivo Linna, Erkki-Sven Tüür, Eri Klas, Lepo Sumera, Alo Mattiiseni elukaaslane Katre Varbola jt.
«Oleme fondi tuleviku suhtes siiski optimistlikud. Fond ju alles kevadel asutati, sponsorraha jagamised otsustatakse aga tavaliselt aasta lõpul. Tuleval aastal tahame kindlasti välja anda noore muusiku aastapreemia, see kuulutatakse ilmselt välja 30. mail, helilooja surma-aastapäeval. Juba on välja antud Mattiiseni süvamuusika laserplaat.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele