Tartu soojamajandus meelitab suurkontserne
PRIIT RAJALO
Mais enampakkumisele tulevad ASi Tartu Keskkatlamaja aktsiad on äratanud maailma suurte energeetikakontsernide huvi, kuid alghinda, 230 miljonit krooni, peavad nad natuke kõrgeks.
Mullu ASi Tamme Soojus erastanud ASi Eraküte juhatuse esimees Kristjan Rahu kinnitas firma põhiomaniku, Prantsuse suurkontserni Dalkia huvi Tartu soojamajanduse vastu. Tamme Soojuse omanikuna oleks firmal keskkatlamaja erastades võimalik tarbijaile odavamalt sooja müüa, põhjendas Rahu.
Natuke krõbe hind
Hirmu, et soojamajandust erastades saaks AS Eraküte kaela vana ja viletsa süsteemi, Rahu ei tunne. «Kui on motiveeritud omanik, saab Tartu soojamajanduse korda teha,» märkis ta. «Kas linna soovitav 230 miljonit krooni on vähe või palju, ei oska öelda, kuid see oleks maksimaalne hind.»
Ameerika Ühendriikide ühe suurima mittetuumaenergiat tootva ettevõtte Cinergy Corp. Eesti koostööpartneri ASi Sthenos Grupp juhataja Rein Koov tunnistas, et kuigi ameeriklased on Tartu soojamajanduse erastamisest huvitatud, pole nad osalemist veel otsustanud.
«Cinergy on huvitatud vaid juhul, kui koos soojaga saab hakata tootma elektrit,» selgitas Koov. «Peame aktsiate alghinda natuke krõbedaks.»
ASi Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saar tunnistas, et Eesti suurim soojatootja on Tartu soojamajanduse erastamisest huvitatud, kuid pole lõplikku otsust langetanud. «Oleme huvitatud soojatootmise arengust Eestis,» põhjendas ta.
Küsimusele, kas 230 miljonit krooni on Tartu soojamajanduse eest palju või vähe, vastas Saar, et see on küll suur summa, kuid alles pärast ettevõtte korralikku käimasaamist võib öelda, kas hind oli kallis, odav või paras.
Linnapea Andrus Ansip on kinnitanud, et kui keskkatlamaja aktsiaid ei õnnestu isegi alghinnaga müüa, jätab linn need endale.
Möödunud reedel linnapea ja abilinnapeadega kohtunud Põhjamaade ühe juhtiva energeetikafirma Fortum esindajad tundsid abilinnapea Margus Hansoni kinnitusel huvi Tartu soojamajanduse ja selle erastamise vastu.
«Andsime neile asjast ülevaate nii, nagu see tegelikult on,» nentis Hanson. «Naljatamisi sai öeldud, ei hakka me vigast pruuti ilusamaks tegema.»
Suur osa soojamajandust
ASi Tartu Keskkatlamaja aktsiate erastamisest on Hansoni teatel olnud huvitatud veel näiteks Anne Soojuse osanik, Soome energeetikafirma Kotkan Energia OY, kes on teinud linnale konkursivälise pakkumise, mida linn vastu ei võtnud.
«Huvilisi on olnud ja see on ka loomulik, sest müüme ju suurt tükki Baltimaade soojamajandusest,» põhjendas Hanson võimalike investorite huvi.
priit.rajalo@postimees.ee
algusesse | esilehele
Omavahelisi jutuajamisi lõpu ja alguse vahel
Vanemuise teater haukab kõrgema lavakunstikooli värskest lennust suurima suutäie – viis näitlejat ja ühe lavastaja, rohkem kui eales varem
AIGI VIIRA, VILLU PÄÄRT
Lavakad on läbi nagu Läti raha. «Mikumärdi» sünnitusvalud on lõppemas - viimane diplomilavastus paneb nelja-aastasele teatrikoolile punkti.
Veel enne punktipanekut istuvad viis noort näitlejat Wilde pubis laua taga ja täidavad koolilapse usinusega Tartu Postimehe ankeete.
Tambet Tuisk tõmbab paberile lennukaid trükitähti. Katrin Pärn nohiseb, tellib viski ja kohvi. Andres Mähar nahistab tubakakakoti ja sigaretikeerajaga ning sooritab tekstiraamatu tagaküljele keerulisi arvutustehteid. Kersti Heinloo teeb menüüraamatu lahti ja vuristab nagu lavakõnetunnis: «Jäätis, assortii, marjakastmega. Väike. 13 krooni.»
Janek Joost vaatab kelnerit süütu pilguga ja sõnab vabandavalt: «Mina ei soovi midagi. Me sööme seda jäätist koos.» Paus kannab.
Wilde väikse laua taga istub koos Vanemuise uus põlvkond. Lavakunstikool läkitab tänavu Tartu poole rohkem lõpetajaid kui eales varem. Viis näitlejat ja ühe lavastaja.
Pühapäeva õhtul, pärast «Mikumärdi» lõpukummardust, sai kool läbi. Vaevalt on esietenduse aplausi kaja vaibunud, kui viis noort näitlejat täna hommikul proovisaalis uue koguperetüki «Tom Jones» nimel tööd rabavad. Selle esietenduseni tuleb kannatust varuda, mõni kuu kindlasti.
Enne seda müdistab Tartu teatripublikule ihnurina tuntud Tambet Tuisk koos Andres Mähariga Emajõe voogudes. Huckleberry Finn, Tom Sawyer ja Emajõe suveteater.
Närvesööv aeg
Teatrikooli postkasti ei tule tööpakkumisi sama hulganisti kui jõulukaarte, kuid kuidagi tuleb nendegi pakutud võimaluste vahelt üks ja ainus välja valida. Hoolimata sellest, et närvilõpmed on püsti mis püsti.
Mähar: Neljas kursus on üldse väga närvesööv aeg.
Joost on ikka veel ankeediküsimustega kimpus ega saa ühtäkki millestki aru: «Sa ütlesid, et oli närvesööv. Mis asi oli närvesööv?»
Tuisk selgitab: «Kas või see, et sa pead otsustama. Ja otsus ei ole mitte üheks aastaks. Igatepidi on kuidagi…»
Heinloo täidab kiiresti pausi: «…suur elumuutus.»
Joost tõstab jälle nina paberitelt: «Oota, närvesööv? Pakkumiste vahel otsustamine või?»
Tuisk: «Ei, ei, kogu see protsess.»
Vahepeal saab Joost ankeediga maha. Kõlab kergendusohe. Pärn jätkab teemat: «Valimine, otsustamine. See pole ainult valimine, vaid …et ahah, see hakkab minu elu olema. Ma lähen näiteks sinna linna, sinna teatrisse, kõik asjad on uued.»
Joost saab pärast paberitest vabanemist asjale pihta ja paneb kõik paika: «See on jah kummaline. Varem ei mõelnud selle peale. Et selles linnas, mille teatrisse lähed, hakkad ka ju elama. Võibolla jäädki sinna elama?»
Tartust pärit pole keegi neist. Joost oli enne «Ihnuri» tegemist Tartus käinud kaks korda. Heinlool tuleb Tartus elatud päevi kokku aastajagu. Siit kolis ta Pärnusse, kui emal-isal ülikool läbi sai.
Miks Vanemuine?
Joost naerab omaette kahtlaselt ja räägib: «Lehm sööb aasa peal rohtu, pärg peas. Lammas küsima: lehm, miks sul see pärg peas on? Lehm vastu: miks, miks? Ah niisama, pulli pärast.»
Pulli pärast? Heinloo mäletab, et Vanemuise draamajuht Ain Mäeots tuli «Ihnuri» esietendusel konkreetsete tööpakkumistega lagedale. Vanemuine oli esimene ja kindel pakkuja.
Mähar ajab asja põnevamaks: «Tegelikult viis nurga taha ja andis peksa…»
«…ja ütles, et kui ei tule, siis…» lisab Joost kuratlikult muiates.
Heinloo: «Mul oli veel kaks pakkumist: Draamateater ja Endla. Arvasin, et äkki saan Vanemuises kõige rohkem tööd. Vähemalt nii selgus jutust Mäeotsaga, et neil on tööd pakkuda. Igaühel on uuel hooajal kaks või kolm asja.»
Võimalikest uue hooaja töödest nad rääkida ei taha. Käskkirju veel stendi peal pole, järelikult vara veel. Pärn: «Mäletan, kui mulle pakkumine tehti, ehmatasin ära: oot-oot, mis-mis, mind või?Olete te kindel, äkki mõtlete ümber?»
Heinloolgi on kõhklevaid mälestusi: «Mõtlesin, et teevad pakkumise, siis näevad sind hiljem kuskil mujal ja äkki kahetsevad.»
Nüüd on liisk langenud. Taganeda pole enam kuhugi. Ega nad tahagi lubadust tagasi võtta.
Pärn: «Sihukest tunnet, et hea küll, ma võin ju tulla kah, aga tegelikult…seda pole. Hirm on, mis saab ja mis toimuma hakkab. Kuidas mina hakkama saan?»
Tõusev täht
Lavakunstikool on Toompeal, Vanemuine isegi mitte Toomemäel. Tartust ja siinsest teatrist teadsid nad suhteliselt vähe, enne kui jah-sõna ütlesid. Suhteliselt vähe on sama hea kui ei midagi.
Mähar annab veenva põhjenduse: «Augus tundub olevat kõik, mis on Tallinnast väljaspool. Tundmatu maa.»
Heinloo ja Tuisk on üht meelt: «Vanemuine on tõusev. Potentsiaali on palju.»
Pärn lisab: «On väga häid näitlejaid.»
Tuisk vaatabüle laua otsiva pilguga ringi ja teeb ettepaneku: «Teeks promo?!»
Teised näivad nõus olevat. Tuisk jätkab: «Nägime Vanemuises minu meelest siiani selle aasta parimat lavastust. Undi «Laulatus».»
Pärn kiidab takka: «Õudselt head näitlejatööd.»
Heinloo noogutab Undi kiituseks ja lisab kindlameelselt: ««Mägede iluduskuninganna» ka.»
Pärn jätkab silmade särades: «Undi «Laulatus» tegi pika puuga kõigile ära.»
Joost ja Mähar ilmutavad jäägitut nõusolekut.
Unt Undiks, aga kui pika puuga lavakunstitudengite «Mikumärdi» lööb?
Heinloo teab ja ütleb: «Mikumärdi lööb aisaga.»
1. Kes sa oled?
2. Kust tuled?
3. Kuhu lähed?
4. Miks oled siin?
5. Kõige kentsakam lugu, mis sinuga on Tartus juhtunud?
6. Miks Vanemuine?
7. Kuidas ravid rambipalavikku?
8. Sinu kõige kohutavam kogemus lavalt?
9. Rollid, mida sa mitte kunagi ei tahaks mängida?
10. Mida sa Tartus kardad?
11. Kõige jubedam kostüüm, mida sa laval kandnud oled?
12. Mida teed siis, kui tekst laval meelest läheb?
13. Millal sa kuulsaks saad?
Kersti Heinloo (23)
2. Pärnust, lapsepõlvest, Eesti Muusikaakadeemia kõrgemast lavakunstikoolist.
3. Üritan mõneks ajaks paigale jääda.
4. Kutsuti.
5. Sattumine Tartu Ülikooli sööklasse.
6. Õhus on pinget.
7. See ei allu ravile.
8. 1. Kui partner, kes oli tüki peategelane, teises vaatuses lavale ei ilmunudki. 2. Tühjad saalid. 3. Ja kui ma hakkama ei saa, siis lahkumisvõimalust pole.
9. Kõik, mis teen, tuleb kunagi kasuks.
10. Koeri.
12. Vaatan, mida partner teeb.
Janek Joost (22)
2. Sündisin Pärnus, õppisin Tallinnas.
3. Tartusse.
4. Kuna «Vanemuises» etendub «Mikumärdi».
5. Mitte lugu, aga kõige kentsakam oli see, kui nägin Tartu Ülikooli sööklat. Tase.
6. Vanemuise pakkumine oli kõige konkreetsem.
7. Ei tahagi ravida.
8. «Ihnuri» külalisetenduses Ugalas läks ühel hetkel tekst meelest ära.
9. Ma arvan, et selliseid rolle pole.
10. Olen juba harjunud.
11. Kui nüüd parukas, vuntsid ja habe ka kostüümi juurde arvata, ja kuna ma olen mõnega neist kokku puutunud, siis võin öelda, et see (nt vuntside kandmine) häirib mingil määral mängimist küll.
12. Eriti ei ole tekst meelest ära läinud. Aga seal Ugalas, kui tekkis järsku must auk ja laval oli paus, siis toimus kõik tegelikult väga kiiresti. Kõigepealt ma püüdsin meenutada originaalteksti, aga no kuna oli täielik auk, siis seda ei tulnud ja ei tulnud. Teksti mõtet ma ju teadsin, siis püüdsin selle lõpuks oma sõnadega edasi anda.
Aga see, et mida teha sel paanikahetkel, see toimub peas paari sekundi jooksul.
13. Vat ei oska öelda.
Tambet Tuisk (23)
2. Teatrist.
3. Teatrisse.
4. Vastastikusel kokkuleppel, et mõlemad pooled leiba saaks.
5. Kui poole tunni jooksul pole meenunud, siis seega pole vist juhtunudki. Jään lootma!
6. Teatri juhtkond oli tark ja nägi vaeva. Ja ka sellepärast, et minu kujutlustes oli Vanemuisele ruumi.
7. Pole ravitav.
8. Kui partner umbes 45 minuti jooksul lavale ei tulnud.
9. Sinisilmsed nn esimesed armastajad.
10. Tööd.
11. Harpagoni vammus (sest see on higist läbi vettinud) ja parukas (sest suu on pidevalt karvu täis). Tegelikult käib see asja juurde ja pole hullu midagi.
12. Võtan aega.
13. Millal loodus tahab.
Andres Mähar (22)
1. Inimene, Andres.
2. Türilt.
3. Kui seda isegi teaks, küll oleks hea.
4. Siin on hea olla.
5. Sündisin siin !?
6. Teist Vanemuist ei ole.
7. Natukene põdrasammalt, kruusike metsamarju, tükike kärbseseent… ja kui see ei aita, siis tuleb midagi muud proovida.
8. Need inimesed seal saalis.
9. Ma ei ütle seda, et lavastajal oleks raskem. Ah-ah-aa.
10. Ta pole mind veel hirmutanud, ei tea, mida karta.
11. Kui kostüüm õigustab end, ei pööra ma sellele tähelepanu, kas ta on ilus või kole.
12. Väga mõnus tunne on, kui suudad olukorrast hästi välja tulla. Kuidagi saab ikka hakkama. Peab saama.
13. Kui see täna-homme ei juhtu, siis järgmine nädal võibolla või siis…
Katrin Pärn (22)
1. Katrin. Tõepoolest, ammu olen ise püüdnud ka selgusele jõuda…
2. … algusest.
3. Edasi.
4. Eks näis.
5. Praegu ei tule meelde …
6. Miks mina?
7. Pole veel leidnud õiget rohtu.
8. Kõige kohutavam on õigupoolest lava taga - hetk enne iga etenduse algust.
9. Teatud sorti ülbed nätsu närivad kõva häälega teismelised pliksid.
10. Tööd.
11. Kõige jubedam on selline, mis tegelasega (või ka tüki kontekstiga) mitte sugugi kokku ei sobi, aga õnneks pole mul päris etenduseks ükski selline seljas olnud.
12. Üritan seda mitte välja näidata ja meelde tuletada.
13. Kui kuulsaks?
tartu@postimees.ee
13 küsimust
algusesse | esilehele
Lõuna-Eesti ajalehed käisid Postimehes kohvil
ENE PUUSEMP
Eile kohtus Eesti Keele Kaitse Ühingu (EKKÜ) juhatus Postimehe kaminasaalis Lõuna-Eesti ajalehtede keeletoimetajatega, et toetada nende iseteadlikkust igapäevakeele korrastamisel ja puhastamisel.
Tartu keeleteadlaste ja -nõustajate tähelepanu all olid ajalehed Sakala, Võrumaa Teataja, Vooremaa, Pärnu Postimees, Koit, Valgamaalane, Agu ja Setomaa.
Kuigi igal analüüsijal (Leo Kaagjärv, Külliki Kask, Toom Õunapuu, Helju Vals ja Eduard Vääri) olid peos paberilehed arvustavate märkustega, osutus nende üldhinnang siiski toetavaks ja tunnustavaks. Analüüs näitas, et Lõuna-Eesti lehtede keelekasutus on hea. Mõni väljaanne on eriti sisukas, maitsekas ja stiilne (Pärnu Postimees, Sakala), mõni rahuldava keelega, aga igavavõitu (Valgamaalane).
Keelepäevast osavõtnud tõdesid, et on siiski üks lehekülg, millest pole üle käinud ühegi lehe keeletoimetaja jaks - see on reklaamilehekülg. EKKÜ julgustas keeletoimetajaid sellestki leheküljest jagu saama.
Eilsed keelepäevalised leidsid, et Postimehe pakutud kange kohv ning ametivendade nõuanded teritasid pilku ja andsid tarmukust toimetajatööks.
Järgmise keelepäeva loodab EKKÜ korraldada Kesk-Eestis, kuuldele peaksid end sättima ka Põhja-Eesti ja saarte ajalehtede keeletoimetajad.
Eesti Keele Kaitse Ühing on asutatud pool aastat tagasi. Keeleinimesed koondusid, et tegutseda põhimõttel «oma keelt kaitstes kaitseme oma riiki».
ene.puusemp@postimees.ee
algusesse | esilehele
Johansonid veeretavad kontserdimajja päevakera
AIGI VIIRA
Homme kl 19 astuvad vennad Johansonid Tartu kontserdimajas üles uue kavaga «Päevakera».
«Koidula luuletuses on tegelikult päevakära, aga isa laulis meile lapsepõlves seda laulu päevakerana,» selgitab Ants Johanson. Nõnda see päevakeraks jäigi.
Kärt, Jaak, Mart ja Ants Johansoni kontserdil on sedapuhku kavas nii uued kui meelde tulnud lood.
Päris uusi ja päris vanu ka. «Ma ei usu, et sel kontserdil tuleb midagi kardinaalselt uut,» sõnab Johanson. «Enamik muusikuid teeb kogu aeg üht ja sama lugu. Eks see üks Johansonide kontsert ole - nagu ikka.»
Tartus on uue kava esmakontsert. Niipea pole Johansonidel plaanis «Päevakeraga» Tallinna minna. Kui, siis minnakse Pärnusse. Võibolla ka Kuressaarde koos Jaak Tuksamiga.
«Tartu on kontserdile ainuõige paik,» leiab Ants Johanson. «Esiteks: pooled Johansonid elavad siin - Kärt ja mina. Teiseks: Mart, Jaak ja mina oleme Tartus sündinud. Sünnilinn nii või teisiti.»
Kuigi iga hetk peaks jvälja tulema ka Johansonide tuttuus plaat - ikka «Päevakera» -, on kolmapäevane ülesastumine siiski pigem kontsert kui plaadiesitlus.
«Plaat on muusikuile mõnes mõttes kui loomulik väljund, millele ei tahaks erilist tähelepanu pöörata,» ütleb Ants Johanson. «Teistpidi on plaatidega selline kurb asi, et ühtepidi on asjad välja lauldud ja purki pandud. Jaak ütleb sellepeale, et laulud on kui kinni pandud ning enam neid üle kirjutada ei saa. Küll tähendab see ka seda, et ära pandud laule saab pärast plaadistamist ümber laulda.»
Plaadile salvestatu kõlab kontserdil nüüdseks juba teistmoodi. Lisaks Johansonidele ilmub lavale nii mõnigi üllatus elik väärt muusik, kelle nimesid Johanson välja ei ütle. «Paar väärt külalist on laval, ma arvan,» jääb Ants Johanson salapäraseks.
Pea sünnist saati koos laulnud Johansonid on oma ülesastumistel näinud igasuguseid inimesi. On neid, kes eelistaksid tooli asemel hoopis põrandal istuda ja silmad kinni panna. «Peale on kasvanud päris noorte isemõtlejate seltskond,» räägib Johanson. «Need, kel on meinstriimist küllalt saanud ja kes teavad, et see, mis tuleb raadiost, pole kogu muusika.»
Tegelikult ei oska Johanson oma publikut täpselt kirjeldada. «Arvan, et vanadest inimestest päris noorteni välja,» sõnab ta. «Ilmselt saab igaüks sellest, mida lavalt anda püütakse, isemoodi aru.»
Nagu ikka.
algusesse | esilehele
Miks ei suuna politsei numbrile 110 tulnud kõnesid numbrile 112?
REIN JÜRIADO
Politsei korrapidaja abi Ago Martinson selgitas, et suunamine pole tehniliselt võimalik.
Meie telefoniga pole võimalik suunata kõnesid päästeameti numbrile112. Kui meile selline kõne tuleb, pean ma võtma uue kõne ja helistama päästeametisse.
Varem oli meil ka otseühendus 112-ga, aga nüüd see võimalus puudub.
Inimesel on lihtsam helistada otse päästeameti numbrile 112, sest see number on samuti tasuta. Päästeameti korrapidaja saab ühe nupuvajutusega kõned meile suunata, aga vastupidi ei saa kõnesid otse ühendada.
Milliste probleemidega peaks pöörduma numbrile 110?
Meisse puutuvad perekonnaskandaalid, vargused, vargusekahtlused ja muud juhtumid, aga võtame vastu kõnesid ka näiteks põlemiste kohta. Liikluspolitseile tulevad kõned saan ühe nupuvajutusega edasi suunata. Kui keegi pöördub meie poole probleemiga, millega me ei tegele, palun valida 112. Aga helistan sel juhul ka ise päästeametisse, et info kindlasti sinna jõuaks.
Selliseid kõnesid tuleb meile paar tükki vahetuse jooksul.
algusesse | esilehele
Nelik peksis purjus meest
Reede õhtul kella poole üheksa ajal teatati politseisse kallaletungist Uue tänava suurmaja ees. Seal oli 52-aastane purjus mees saanud peksa neljalt vene keelt rääkinud noorukilt. Mehe sõnul oli temalt ära võetud mobiiltelefon ja sada krooni.
Telefon leiti siiski kuriteopaigast üles, ilmselt oli see maha kukkunud, nii et keegi ei pannud seda tähele.
Nädalalõpu korterivargused
Läinud nädala lõpul teatati politseisse kolmest korterivargusest. Reedel oli varas käinud Aardla tänava suurmaja korteris, kust otsis raha ja kuldehteid. Lisaks ehetele oli kurjategija ära viinud ka köögikombaini. Samal õhtul avastati vargus Tiigi tänava korteris, kuhu varas oli sisse murdnud akna kaudu ja viinud ära arvuti.
Laupäeval tuli koju Kuu tänava elanik, kes oli nädalajagu kodust eemal olnud. Rõdu kaudu tema elamisse tunginud kurjategija oli viinud ära mõnisada krooni.
Eile kella viieks päeval teatati kahest korterivargusest. Kalmistu tänava korteris avastati esmapilgul, et kadunud on televiisor ja telefon, Uue tänava korterist televiisor ja makk.
Autorüüstamised
Möödunud nädala lõpul sai politsei teateid nelja autorüüstamise kohta. Laupäeva öösel oli Kalda teel seisnud sõidukist varastatud raadio. Samal päeval kella kolme paiku oli varas sisse murdnud näitustehalli ees seisnud BMWsse. Autost oli kadunud makk.
Pühapäeva hommikul teatati politseisse, et Uue tänava suurmaja ees oli sees käidud Mazdas. Valevõtmega ukse avanud kaak oli varastanud maki. Samal hommikul teatati ka autorüüstamisest Kalda teel, kus oli lahti muugitud Ford Sierra uks ja varastatud samuti makk.
Nagu märgib politsei pressiesindaja, on autorüüstajaid otsivate kriminaalpolitseinike andmeil kõige kergem muukida Mazdat, Opelit ja Fordi.
Kurjategijad lõid valvuri oimetuks
Eile öösel kell 1.46 helistas politseisse turvafirma korrapidaja ja teatas, et ühele nende valvurile oli kallale tungitud.
Nagu vahendab politsei pressiesindaja, oli Ravila tänavas ärihoonet valvanud 52-aastane mees näinud pimedas koridoris võõrast lühikest kasvu meest ning läinud uurima, milles asi. Samas oli teda rünnanud teine mees.
Kurjategijad said valvurist jagu pärast paari lööki pähe. Seejärel seoti oimetu valvur valveruumi kinni. Pärast ründajate kadumist suutis valvur end lahti päästa pooleteise tunniga.
Hiljem sündmuskohta uurides selgus, et hoones oli lahti murtud üks laoruum. Omanike sõnul oli aga kadunud vaid tühja-tähja.
Liikluspolitsei palub abi
8. aprillil sõideti Kuperjanovi 66 otsa seal parkinud sõiduautole Honda Accord. 12. aprillil sai teed ületanud jalakäija Raatuse 100 juures löögi lähenenud sõiduautolt. Avarii teinud autod lahkusid sündmuskohalt.
Liikluspolitsei palub õnnetuste pealtnägijaid helistada telefonil 308 814 või 420 002.
algusesse | esilehele