|
KADRI LIIK, Moskva
Venemaa presidendiks tahab saada viisteist inimest, selgus eile õhtul kell viis, kui Venemaa keskvalimiskomisjon lõpetas kandidaatidelt toetusallkirjade ja teiste vajalike dokumentide vastuvõtmise.
«Rohkem enam kedagi juurde ei tule, aga vähemaks võib jääda küll, sest nüüd me hakkame dokumente kontrollima ja kui nendes on puudusi, siis diskvalifitseerime kandidaadi,» ütles valimiskomisjoni esimees Aleksandr Veshnjakov ajakirjanikele.
Dokumendid, sealhulgas poole miljoni toetusallkirja ehtsus, on juba kontrollitud kommunistide liidril Gennadi Zjuganovil ja kommunistidest lahku löönud liikumise Vaimne Pärand juhil Aleksei Podberjozkinil. Nemad võivad tunda end täieõiguslike presidendikandidaatidena ja alustada kampaaniat.
Homme saavad vastuse ka Kemerovo kuberner, samuti kommunistide ridadest pärit Aman Tulejev ja valimisvõitluse suurfavoriit, presidendi kohusetäitja Vladimir Putin.
Luþkov ja Primakov loobusid
Kandidaatide nimekirjast on aga puudu kaks veel hiljutist suursoosikut - Moskva linnapea Juri Luzhkov ja tema parteikaaslane Jevgeni Primakov. Pärast haledat ja ebaõiglast lüüasaamist parlamendivalimistel olid Luzhkov ja Primakov mõnda aega avalikkuse ees sõnakehvad, laupäeval aga teatasid, et võivad toetada Putinit.
«Kui Putini programm on lähedane või langeb Kokku Isamaa - Kogu Venemaa ideedega, siis on meie suhe temaga loomulikult positiivne,» ütles Primakov. «Isiklikul tasandil Putin mulle meeldib.»
Osaliselt Primakovi «ase-mel» kandideerib teine Isamaa - Kogu Venemaa liige, filmirezhissöör Stanislav Govoruhhin, kes on viimasel ajal saanud üheks sõnakamaks Putini ja iseäranis viimast toetava Ühtsuse-partei kriitikuks. «Kui Primakov loobub, siis lähen mina,» lubas ta telesaates sel õhtul, kui Ühtsus duumas kommunistidega punti võttis, ning pidas sõna.
Putini-küsimus
Putini toetamise küsimuses vaevlevad sisevastuolude käes parempoolsed, kelle ladvik - Sergei Kirijenko, Anatoli Tshubais ja Boriss Nemtsov - kaldub jätkuvalt Putini poolele, aga vähemtuntud liikmed, kelle hulgas on palju igipõliseid inimõiguslasi, otsustas toetada Samaara kuberneri Konstantin Titovi. «Putini tegevus pole meile vastuvõetav,» kinnitas demokraatide ridadesse kuuluv Gleb Jakunin, heites presidendi kohusetäitjale ette sõda Tshetsheenias ja raadio Vaba Euroopa ajakirjaniku Andrei Babitski vangistamist ning hilisemat vangide vahetust.
Parlamendi eelmise koosseisu liige, demokraadina tuntud Ella Pamfilova väidab end kandideerivat pretsedendi loomiseks - et ometi kord osaleks heitluses Venemaa kõrgeima ameti pärast ka naine.
Kuigi presidendi kohusetäitja populaarsusreiting on oma tipptasemelt 60% juures kukkunud alla 50%, ei näe analüütikud tema tõsised ohustajaid. Lähimat konkurenti, kommunistide liidrit, toetab stabiilselt umbes 30% valijaist, ja mitte rohkem, sestap on Zjuganov kellele tahes kõige mugavam konkurent teises voorus.
Ajalehe Nezavissimaja Gazeta tehtud internetiküsitlus küll näitas, et teise vooru võiks pääseda ka Jabloko liider Grigori Javlinski. Lehe andmetel on tema toetus pärast Primakovi loobumist kiiresti suurenenud, küündides 9. veebruaril 40,7 protsendini (Putinil nende andmetel 39,8%). Samas ei saa internetiküsitlust lugeda piisavalt esinduslikuks ning meediaanalüütikute hinnangul on tulemuste tegelikuks tagamaaks hoopiski oligarh Berezovskile kuuluva lehe santaazhikatse Putini vastu.
Presidendivalimistel pürgib osalema ka terve rida poliitikutena tundmatuid isikuid, ent kuna kõik nad tõid oma dokumendid viimasel päeval, siis pole neil palju lootust registreeritud saada.
Viimase-päeva-mehed
Sõna otseses mõttes viimasel minutil, enne kui kell lõi kuus, tõi oma paberid kohale Ismail Tagi-zade, aktsiaseltsi Tiskino peadirektor. Viimase päeva peale jäid oma asjadega ka tagandatav peaprokurör Juri Skuratov, Moskva presidendi programmide fondi juhatuse esimees Jevgeni Savostjanov, ühendettevõtte Inturist-Radomer hotelli ja ärikeskuse peadirektori nõunik Umar Dzhabrailov ja Ülevenemaalise Rahvaliku Poliitilise Partei esimees Anzori Aksentjev-Kikalishvili.
Peale Juri Skuratovi on kõik viimase-päeva-mehed avalikkusele praktiliselt täiesti tundmata, erandiks veel ehk tshetsheeni soost Dzhabrailov, keda teatakse kui Moskva linnapea Juri Luzhkovi liitlast ja - pärast ameeriklase Paul Tatumi tapmist - kui hotelli Radisson Slavjanskaja sisulist omanikku.
1996. aasta presidendivalimisteks andis dokumendid üle 20 kandidaati, kellest registreeriti 12, nendest omakorda üks loobus, nii et venelased valisid 11 inimese vahel.
algusesse
KADRI LIIK
Eelolevad Venemaa presidendivalimised ei näe üldse valimiste moodi välja. Äärmisel juhul võiks neid nimetada usaldushääletuseks - mille negatiivne tulemus on väga vähe tõenäoline.
Üks Vene telekanali NTV ajakirjanik soovitas kibeda irooniaga hääles, et hääletusele võiks panna küsimuse «kas sina, valija, usaldad Vladimir Putinit presidendina neli või kaheksa aastat?».
Üks teine kommentaator leidis, et kõik, mis toimub, sarnaneb sumomaadlusega - tegeliku võitluse aeg on lühike, aga tulemuse otsustab suurel määral ära selle eelmäng, mille jooksul vastased käivad ringiratast ümber teineteise, ähivad, puhivad ja püüavad võimalikult hirmsad välja näha. See, kes hirmsam paistab, võidabki, sest teine on juba hirmust vedelaks löönud.
Ja nõnda see näibki olevat - pisike Putin on tehtud nii hirmus võimsaks, et ainsad reaalsed konkurendid Juri Luzhkov ja Jevgeni Primakov on maadlusringist välja jooksnud ja osa ei võta. Neljateistkümnest inimesest, kes temaga konkureerida soovivad, talle vastast ei ole.
Tugevaim neist, Gennadi Zjuganov, oli tõsiseltvõetav poliitik neli aastat tagasi, aga mitte enam nüüd, kui osa tema valijaist on jõudnud ära surra ning teised tema ideelageduse ja konformismi läbi näha. Demokraat Javlinski ja oportunist Zhirinovski on ühtviisi mannetud. Ning rohkem ei kedagi, tühi maa. Uskudes, et Putin võidab niikuinii, mõtlevad tõsised konkurendid juba valimistejärgsele ajale ja tulevastele suhetele ega lähe peatsele presidendile tõsist väljakutset esitama.
Ent vastast oleks hädasti vaja, sest demokraatlikult meelestatud üldsuse küsimused Putinile kasvavad ja süvenevad. Mida ikkagi tehti Vaba Euroopa korrespondendi Andrei Babitskiga ja mis õigusega seda tehti? Kes korraldas pommiplahvatused Venemaa linnades? Miks Ühtsus parlamendis kommunistidega käib?
Putin ignoreerib neid küsimusi, ei vasta. Pole kedagi, kes nende pinnalt tema vastu tõsist kampaaniat tehes teda torgiks. Kui allesjäänud Putini-vastane ajakirjandus ka millelegi vastaks, siis kas jõuaks vastus inimeste meeltesse settida ja seal Putini-vastased juured alla ajada? Ning kui jõuakski, mis edasi? Kelle poolt nad siis hääletama peaksid? Ega ometi Zjuganovi? Teises voorus kollektiivselt kõigi vastu hääletamiseks ja selleläbi uue, õiglasemate reeglitega mängu väljakuulutamiseks ei jätku venelastel teadlikkust ja distsipliini.
Kõnekas on Boriss Berezovski kontrollitava Nezavissimaja Gazeta internetiküsitluse tulemus, mille kohaselt Grigori Javlinski on Putinist ligi protsendi populaarsem. Üsna kindlasti see tegelikult nii ei ole, aga see näitab, et Berezovskil, kelle eesmärgiks on säilitada kontroll Putini üle, pole viimast enam millegi muuga ähvardada kui Javlinski toetamisega. Berezovski näikse päris hädas olevat.
Ning siiski tuleb siit eelseisva, poolteist kuud kestva ja eeldatavasti otsustatud tulemusega valimiskampaania üks huvitav küsimus - kas tõesti läheb Putini välja valinud klann omavahel või tekkima hakanud Putini päris-oma-meeskonnaga tülli? Kui tülli, mis siis saab?
Teine huvitav küsimus kannab aga nime Juri Skuratov. Kas endise peaprokuröri (kui ta registreeritakse) kampaania sisu saab olema vana eliidi korruptsiooni paljastamine? Kui nii, siis mida huvitavat on tema failides Putini kohta?
algusesse
ARGO IDEON
Sada päeva Tallinna juhtinud Jüri Mõisa linnavalitsus kinnitab täna erakorralisel istungil 2000. aasta tegevuskava, mis käivitab ümberkorraldused linna juhtimises, tervishoius, hariduses jt aladel.
Kahele leheküljele mahtuv dokument loetleb punkthaaval üles Tallinna võimude tänavused või sel aastal algavad ettevõtmised.
Kava toetub suures osas seisukohtadele, mis on üldsõnalisemalt kirjas Reformierakonna, Isamaaliidu, Mõõdukate, Rahva Usalduse ning hiljem nendega liitunud Koonderakonna valimisjärgses Tallinna koostööleppes. Linnavalitsus keeldus tegevuskava projekti avaldamisest enne selle tänast vastuvõtmist.
Ettevõtted müüki
Postimehe andmeil käsitlevad kavasse jõudnud punktid näiteks vajadust saada kiire ülevaade Tallinna linnavarade seisust, mis tähendab ka linnavarade ühtse registri loomist ja avalikustamist.
Samas võtab linnavalitsus suuna linnale kuuluvate ettevõtete arvu vähendamisele nende erastamise kaudu, sh lähevad erastamisele elamuhooldusega tegelevad linnafirmad. Tallinnas monopoolses seisundis olevatele linnaettevõtetele on plaanis otsida strateegilised partnerid.
Tõenäoliselt kirjutab linnavalitsus oma 2000. aasta plaani põhjaliku juhtimisreformi teostamise, mis toob kaasa ametnike arvu vähenemise, kuid näeb allesjäävatele ette palgatõusu.
Linn avab tegevuskavas ka ehitusplaanid. Eelnevate seisukohtade järgi kuulutatakse prioriteetseks magistraalteede ehitamine, kuhu linn taotleb Euroopa Liidu rahastamist. Kultuuri-, spordi- ja meele-lahutusobjektide rajamiseks loodab aga linnavalitsus haarata senisest enam erakapitali.
Konkreetselt näeb tegevuskava Postimehe andmeil ette Viru väljaku ja sadamaala hoonestamise ettevalmistusi ja käivitamist ning Tartu maantee läbimurde ehitustööde algust. Vabaduse puiestee on kavas ümber ehitada neljarealiseks, samuti kavandab linn luua soodustingimused parkimismajade ehitamiseks.
Eraldi käsitleb tegevuskava linna hariduse, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna reforme - näiteks on arutusel olnud lõpetada üleminek polikliinikutelt perearstikeskustele 2001. aastaks, luua öömajad kodututele ja heidiklastele ning hõivata avalikus sektoris rohkem puuetega inimesi.
Tallinna linnavolikogus mullu 4. novembril linnapeaks kinnitatud endise siseministri Jüri Mõisa tänane tööpäev on talle selles ametis 101., mis maailmas levinud poliitilise tava kohaselt tähendab kriitikavaba käivitusperioodi lõppu.
Tegelikkuses ei lubanud võimult lahkunud Keskerakond linnavalitsusele ühtki kriitikavaba minutit, vaid alustas juba 5. novembril ettevalmistusi, et lasta teravas vastasseisus kulgenud linnapeavalimine halduskohtus ebaseaduslikuks tunnistada.
Käsil klaarimine
Mõisa linnavalitsusel on pärast enam kui kolmekuulist tööd ette näidata valimisjärgse poliitseisuga võrreldes märksa laiem koalitsioon, abilinnapea Ants Leemetsa tehtud ettevalmistused sotsiaal- ja tervishoiureformiks, segaste suurprojektide - Tallinna uue prügila, sadamaala hoidnud TSMi operaatorlepingu ja Tartu maantee läbimurde - surnud seisust lahtilükkamine, linna juhtimisreformi algatamine ja haridussüsteemi lihtsustamine koos haridusosakondade kaotamisega.
Samas pole Tallinna uue koalitsiooni esimese saja päevaga avalikuks saanud ükski märkimisväärne korruptsioonijuhtum eelmise linnavalitsuse perioodist, ehkki linnas korruptsiooni vohamisele osutamine oli kolmikliidu üks peamine valimisteema.
Kohalike valimiste eel Tallinnas juhtrolli mänginud volikogu keskfraktsiooni praegune esimees Toivo Tootsen ei leidnud Mõisa linnavalitsuse tegevusest ühtki head otsust või tööd. «Jumala eest, ei näe, et midagi paranenud oleks,» lausus ta. «Palju asju on hoopis halvemaks läinud. Näiteks linnaosade tähtsus on tunduvalt langenud, käib tsentraliseerimine, kultuuri- ja spordiraha peab nüüd keskusest kauplema.»
Tootsen teeb etteheiteid
«Eelarves jäi väiksemaks tänavavalgustuse ja teede remondiraha. Üldse ei ole munitsipaalelamufondi jaoks raha ette nähtud,» heitis Tootsen ette. «Ühistranspordi arenguks ei ole midagi tehtud. Piletihinnad on tõusnud - see on paha. Vee hinda tõsteti. Kui meie seda langetasime, rääkis praegune koalitsioon, et Tallinna Vesi on sellepärast kohe-kohe omadega pankrotis. Tegelikult aga teenis Tallinna Vesi hoopis 30 miljonit kasumit.»
Hiljuti Tallinna Soojuse juhatuse esimeheks saanud linnavolinik Elmar Sepp (Koonderakond) seevastu kiitis Mõisa linnavalitsust otsustusjulguse eest.
«Kõige sümpaatsem on, et uus linnavalitsus ei karda otsustada ja seega võtta ka vastutust. Sest kui tehakse otsuseid, läheb elu edasi, ehkki võibolla neid ka kritiseeritakse,» lausus ta. Sepa väitel on linnavalitsuses näha Mõisa kogemust eraettevõtluses. «Töötada tuleb tulemuse peale, ning ka alluvatelt tulemust nõuda,» mainis ta.
algusesse
TOOMAS SILDAM
Eesti ootab Vene välisministeeriumilt vastust ettepanekule alustada kõnelusi lihtsustatud piiriületuskorra lõpetamiseks Narvas ja Kagu-Eestis.
Mart Laari valitsus otsustas 25. jaanuaril, et on aeg lõpetada propuskite ja nimekirjade alusel ligi kaheksa aastat toimunud lihtsustatud piiriületuskord Narva-Jaanilinna ning Kagu-Eesti ja Petserimaa vahel. Otsus tugines euroekspertide hinnangule, et niisugune piiriületus ei vasta Euroopa tavadele ning see vajaks korrastamist - üleminekut pikaajalistele ja mitmekordsetele viisadele.
Välisministeerium sai ülesande alustada Vene diplomaatidega läbirääkimisi piiriäärsetele elanikele vastastikku soodustingimustel viisade andmiseks. «Tegime Vene poolele ettepaneku alustada kõnelusi,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Taavi Toom. «Vastust ei ole veel Moskvast saanud.»
Toomi sõnul on vara öelda, kas lihtsustatud piiriületamise lõpetamise kõnelused hakkavad toimuma Eesti-Vene konsulaarkonsultatsioonide raames või muul viisil. Eesti pool on juba sulgenud paar lihtsustatud piiriületuspunkti Setumaal.
Postimehe andmeil on Vene poolelt tulnud siiski positiivseid signaale selliste kõneluste alustamiseks. Ühe võimaluse kohaselt võiksid need lõppeda nii, et Eesti annab näiteks 3000-le Jaanilinna elanikule aastased mitmekordsed viisad ja Venemaa omakorda annab pikad viisad 3000-le Eestis elavale setule, kes saaksid siis külastada Petserimaal elavaid sugulasi, käia lähedaste haudadel ja kirikupühadel.
Pole välistatud, et kahepoolsetel kõnelustel jõuavad Tallinn ja Moskva kokkuleppele anda välja vastastikku võrdne arv tasuta pikaajalisi mitmekordseid viisasid.
Seto Kongressi Vanemate Kogu saatis valitsusele märgukirja, et riik maksaks setudele kinni aastased Venemaa-viisad hinnaga 4000 krooni, kuid valitsus lükkas selle ettepaneku tagasi nii 18. jaanuari kabinetinõupidamisel kui ka nädal hiljem toimunud istungil.
«Ministrid ei pea õigeks elanikkonna mõnele grupile privileegide kehtestamist, viisa kompenseerimine oleks aga kahtlemata privileeg,» teatas toona valitsusallikas Postimehele.
Viisade kompenseerimise eri hinnanguil kuni 10 000 setule, mis võtaks eelarvest 40 miljonit, välistas kohtumisel Seto Kongressi Vanemate Kogu liikmetega 26. jaanuaril ka välisminister Toomas Hendrik Ilves.
algusesse
RASMUS KAGGE
Räpases majavares muusik Bob Marley sünnipäeva tähistanud poolesajast noorest viisid politseinikud kümmekond uimastianalüüsi, narkokoerad aga leidsid ruumidest kanepit ja amfetamiini.
Tallinna narkopolitsei komissari kt Hannes Matsina sõnul pole ta oma aastatepikkuse töötamise jooksul näinud midagi nii räpast ja jubedat kui laupäeva öösel Vilmsi 54 asuvas vanas tekstiilitehase hoones.
«Eesti keeles pole ühtegi sõna, millega seda segadust ja kummalist õhkkonda kokku võtta,» lausus Matsina. «Vabatahtlikult poleks ma mingil juhul sinna läinud.»
Vaid sadakond meetrit Tallinna politsei peakorterist eemal asuva lammutamisjärgus maja räämas keldrites tantsis ja vedeles ligi 60 noorukit, kes ei teinud märkamagi, kui narkopolitseinikud koos oma kolleegidega Kesklinna politseist sisse astusid. Matsina ütles, et õhk oli kanepi, viiruki- jm lõhnaküünalde tossu nii täis, et toimuvast oli raske arugi saada. «Mingist vanast makist tuli muusikat ja ühe ruumi seinale oli projitseeritud Bob Marley nägu,» meenutas ta. «Selle põhjal võis arvata, et ilmselt tähistatakse seal legendaarse muusiku sünnipäeva.»
Politsei viis keldriklubist Wismari haiglasse uimastianalüüsi kümmekond noort, kelle silmist oli selgesti aru saada, et nad on tarvitanud narkootikume. Kahe politseioperatsioonile kaasa võetud narkokoera abiga leiti noortelt ka kanepit ning kotikesi amfetamiini jääkidega. «Ime, et koerad seal üldse midagi leida suutsid, sest õhk oli täis nende tööd segavaid lõhnu,» lausus Matsina.
Narkopolitseinike hinnangul oli ruumides liikumine eluohtlik, sest igal pool ripnesid ajutised elektrijuhtmed, seintel olid katkised pistikupesad ja teise korruse ruumidel puudus kohati isegi välissein, rääkimata akendest. Elekter oli ilmselt mõnest kõrvalmajast pikendusjuhtmetega kohale veetud. «Ime, et kogu see krempel seal õhku ei lennanud ja keegi surma ei saanud,» ütles Matsina.
Kuigi paarkümmend politseinikku küsitlesid ja otsisid läbi kogu maja, ei õnnestunud neil leida peo korraldajat ega hoone valdajat. Uimaste nägudega, peamiselt 18-30-aastased venelased suutsid vaid öelda, et maja kuulub mingile Tartu firmale. Kellegi korraldavat kätt oli peol siiski tunda, sest keldrisse oli tehtud isegi garderoob, kuhu üleriided nummerdatud naelte otsa loovutades sai vastu papitüki. Osa külastajaid väitis, et loovutasid peole pääsemiseks kellelegi 75 krooni.
Bob Marley nn sünnipäevaks olid trükitud mitmevärvilised flaierid, millel oli sponsoritena kirjas ka kaks vene- ja kaks eestikeelset meediaväljaannet. Flaieri järgi pidid peol muusikat esitama mitmed nimekad diskorid Peterburist ja Tartust. «Olen kindel, et nii sponsorite kui ka esinejate nimed olid märgitud vaid külaliste ligimeelitamiseks,» lausus Matsina. «Ei tahaks uskuda, et üks korralik ajaleht sellist illegaalset narkopidu rahastada võtab.»
algusesse
KÜLLIKE ROOVÄLI
Kalamehi täis pikitud Kaarna järve jää helgib keskpäevase halli taeva all nagu kärbsemusta täis peegel. Tuhatkond õngelist on augud valmis puurinud ja ootavad autot toova ahvena sikutamist ahvatleva sääsevastsega konksu otsas.
Seda, et päikesel pole plaanis pilvede tagant välja ilmuda ning jalad vees ligunevad, ei pane hasartne seltskond tähelegi. Tallinna sadama kirjaga jopes vene mees karjub mobiili: «Neli kala on juba käes, aga autot veel pole. Palju sul on?» Veega karastatuid on teisigi. Jope- ja vestiselgadelt võib lugeda: Fantaasia, Regina Baltica. Tallinki lipu all on terve meeskond. «See siin on tüüpiline laevaarst - täis kui tina,» esitleb üks meremees oma naerul näoga kaaslast. Taamalt kostab hõige: «Doktor, doktor!» «Ma siin, ma siin!» vastab arst. «Doktor, kas piiritust saab?» Vaikus.
Ruutmeeter verd
Kalamehed istuvad jääl enamasti viiemeetriste vahedega, nagu kästi. Pundiga võib läbi sadada, hoiatasid korraldajad. Seega tuleb külmarohtu tarbida üksi, mitte kambaga nagu eelmisel aastal. Aga vaatamata kartustele ei keela noored ESSi rannavalvurid soomlasel vahepeal kohvikannuga setu juurde silgata ja setul talle head kanget märjukest valada. Rannavalvurite kaelad on välja sirutatud nagu pesa valvavatel lindudel, kui nad, oranzhid päästepoid nööriga järel lohisemas, ajakirjanikust mööduvad.
Kõlakastidest lastakse jää peale ammust hitti. «Ossa raisk, Dilaila, saaks nüüd kätte kala!» üürgab üks kalamees ekstaasis kaasa. Temast kümmekonna meetri kaugusel prantsatab kummisaabastega liiga pikki samme võtnud sikutimees selili. Õng ja ämber lendavad eri suunas.
Kohati kümne sentimeetri paksune veekiht hoiab jää libedana. Pärnu mehe ja soomlaste pundi vahelisel jäälagendikul on ruutmeeter vereroosat lumelörtsi. «Üks mees kukkus siin otse näoli maha,» seletab pärnakas. «Kakskümmend minutit läks, enne kui raamiga ära viidi.»
Jää praksus jalge all
Saare ümber kogunenud õngeliste parve keskel kõlgutab oma ritva Zoja Merilo. Klubi Kalastaja värske liige on umbes 40 seltsilisega püügil esimest korda ja usub, et saab vähemalt õnge hoidmise selgeks. Oranzhis kostüümis klubi jääger Rein Truumets näitab talle kannatlikult, kuidas sööta üles-alla heljutada. Merilo sikutab ajakirjanikuga lobisedes nagu muuseas välja väikse kiisa.
Kahel pool saart on lindiga piiratud kohad, kus jää pude. Ka mujal vedrutab pind jalge all päris kõvasti ja mullitab lähematest puuraukudest vett peale, mitmes paigas praksub jala all. Üks mees on end täispumbatud autokummile rahulolevalt istuma sättinud, Valgamaalt Paluperast pärit Sulev Talvik otsib näkkamiskohta poolikut kummipaati järel lohistades. Paadi servadele on valge värviga kalad joonistatud, põhjal aga kiri: «Tervitus Pühajärve kaladelt Kaarna järve kaladele!». «Võtsin pool paati, terve ei mahtunud autosse ära,» seletab Talvik ja vedib paati edasi.
Üliõpilase, ajutiselt juuksuriametit pidava Tiina Jõe ja kolme noormehe koondnimetus on Siit Saab. Jõe näitab elu esimest omapüütud kalakest. Andres, hüüdnimega Piibu, ei viitsi augu kohal kükitada. Telefonijaama releest tehtud patareiga püügivahend sikutab ise õnge üles-alla. «Näe, siit saan sagedust muuta,» selgitab Andres. «Panen ta tiksuma ja ise saan õlut juua ning semudega lobiseda. Üks kala on käes ka.»
Pärnumaa kutseline kalur Jaan Ott on kohal hasardi pärast. Kaks paariteise sentimeetri pikkust latikat vedeleb lumel. «Nende eest saaks Pärnus trahvi - alla 32 sentimeetri on alamõõdulised,» itsitab Ott. Merel käib ta kakuamiga ja püüab mõrraga. «Võta kalamehe jooki, pärnaõietee,» pakub Ott. Mitu sajandikku kanges joogis pärnaõit on, mees ei ütle. Oti kõrval sebivad Viholan Vaahtopäät Soomest Nokialt. «Kahdeksan reikä, ei ühtä kalaa,» võtavad nad püügitulemused kokku. Soomlased tegid trenni oma Pühajärvel, aga Eestis satuti sooja pärast hoopis teisele poole Otepääd Kaarnale. Kell on kolm, kaldajärsakult lendab taevasse lõpusaluut.
Ahven Aadu vehib laval bussipileti suuruse valge paberilipakaga ning karjub täiest kõrist: «Viis tuhat kolmsada kolmkümmend!» Rahvas tammub lava ees mudastel õllepudelitel. Vatijoppides mehed sirutavad kaelu, et näha, kelle võistlejanumbriga loosi kalakostüümis fortuuna klaaskuubist välja tõmbas. Siniste tunkedega mees ronib lavale ja näitab oma rinnanumbrit. Kutseline kalur Marko Vaher (40) saab aplausi. «Mina püüdsin Võrtsjärvest need sadakond ahvenat, millest 60 märgistatult siia järve lasti,» muheleb Mulgimaalt Viiratsi vallast pärit kahe poja isa. Ta ei saanud ühtki märgiga kala, küll aga loosi 1300 paberilipaka hulgast ning sõiduauto KIA Pride on nüüd tema oma.
Soome võistkond edukaim
Enne Vaheri suurvõitu said neli märgitud kala välja tõmmanud mehed oma auhinnad. Jõgeva mees Aivar Kriiska oli jääaugust välja sikutanud aastase eesti tõugu varsa nimega Tooder. Spinningurulli auhinnaks välja pannud kalastustarvete müüja Marko Kinusaar püüdis aga enda välja pandud auhinnakoodiga kala. Tema auhind vahetati järgmise mehe Georgi Petersoniga ning Kinusaar sai neljapäevase priituusiku Otepää puhkekodusse. Neljas õnnelik oli Aivar Rumm, kes sai endale mobiiltelefoni. Kolme riigi maavõistlus lõppes 4,760 kilo ahvenaid püüdnud soomlaste võiduga. Läti võistkond jäi 4,315 kiloga teiseks ning eestlased 3,450 kiloga kolmandaks. Grupivõistluse ja Kasse aerupaadi võitis Otepää meeskond VOPS.
Järgmisel aastal jahitakse kuldkala 17. veebruaril. Kas Kaarnal, Pühajärvel või mujal, seda korraldajad veel ei tea.
algusesse
AITA OTTAS
26. jaanuari õhtust kadunud olnud Tartu Ülikooli majandustudengi Anton Lenzneri (22) surnukeha leidis eile lõuna ajal Emajõele suundunud kalamees.
Surnukeha oli Ülenurme lähedal Aardlapalu tee silla all poolenisti vees. Uurija Alar Siimo hinnangul oli kahe peahaavaga laip juba mitu päeva vees olnud, täpse surmaaja ja -põhjuse selgitab ekspertiis. Esmase vaatluse põhjal ütles uurija, et peahaavad võisid tekkida ka kukkumisel.
Surnu taskus oli ainult Anton Lenzneri pass, muid kadumise päeval kaasas olnud dokumente tema juurest ei leitud.
Tartu endise abilinnapea Aleks Lenzneri poeg väljus 26. jaanuari õhtul kella kuue paiku kaubamaja taga sõbra autost ja pärast seda ei teadnud lähedased temast midagi. Kahel järgmisel päeval võttis keegi noormehe pangakaardiga sularahaautomaadist välja kummalgi korral 10 000 krooni. Pärast seda laskis isa poja arve sulgeda ning kolmandal korral, kui üritati raha võtta, neelas automaat pangakaardi.
Isa pakkus poja eest välja lunaraha, kuid ei saanud ühtegi vihjet.
Anton Lenzner õppis Tartu Ülikoolis majandust ning töötas metallikokkuostu- ja kütusefirmas G.S.G.
algusesse
VILLU PÄÄRT
Tartu poiss Silver Parts (10) viskas mudilase aknast välja ja jooksis tänaval, ise sokkides. Tavaliselt saab selle eest riielda. Nüüd oli teine lugu. Tulekahjuohvri elu päästmise eest saab poiss hoopis presidendilt medali.
Möödunud aasta 8. detsembri õhtupoolikul toodi Tartus Muru tänaval 3-aastane Kevin Tegova lasteaiast koju. Et poisi vanemad pidid koju jõudma kella seitsmeks, paluti ületänava naabripoiss Silver Parts seni lapsele seltsiliseks.
Elavaloomuline Kevin ja Silver sõidutasid kordamööda raadio teel juhitavat autot. Vanem Silver oli osavam ja ühel hetkel sai Kevinil automängust villand. Ta jooksis ülakorrusele mängupüssi tooma.
Kui ta sellega trepist alla tuli, oli trepialuse soojaboileri juures õnnetuse seeme juba idanemas. «Järsku tuli mingit kärsahaisu, Kevin oli koridori ja toa vahelt ukse lahti jätnud,» räägib Silver.
Ta jooksis koridori vaatama ja leidis eest suured leegid, mis trepiastmeid nilpsasid.
Kuumus oli kohutav. Silver püüdis välisukse kaudu välja pääseda, kuid kas kuumuse või hirmu tõttu ei suutnud ta enam ust avada.
Silveriga kaasa tulnud Kevin hakkas nutma ja komistas põrandale. Samal hetkel kustus majas valgus.
Kukerpall aknalaualt
Pilkane pimedus. Silver lohistas Kevini tuppa tagasi ning lõi koridori ja toa vahelise ukse kinni. Õuest kumas tänavavalgus. Silver vedas tihkuva ja hirmust väriseva Kevini enda järel akna juurde. Nüüd jäi veel aken lahti saada.
Moodsad aknad - keerad linki ühtepidi, paotub kaldu õhuaknaks, keerad teistpidi, tuleb lahti. Hiljem on Silver mõelnud, et kui akent poleks lahti saanud, võtnuks ta tooli ja löönuks sellega klaasi puruks.
Aken tuli lahti, kuid läks selle ajaga uuesti kinni, kui Silver jõudis Kevini aknalauale upitada. Esimesena pidi minema Kevin. Silver hoidis teda jalgadest kinni, nii sai poiss käed maha panna ja kukerpalliga pehmelt maanduda. Siis hüppas Silver ise järele.
Hilissügiseselt märg õuemuru. Silver krahmas Kevini sülle ja jooksis sokkide väel õuevärava suunas. Värav oli lukus, nii tuli Silveril Kevin väravale upitada, siis ise üle ronida ja poiss teiselt poolt maha tõsta.
«Ema, ema, maja põleb!» hõikas Silver, kui oli üle tänava oma kodu uksest sisse jõudnud. Silveri ema Riina Parts ütleb, et poisi hääl kõlanud sel hetkel nii võõralt ja hirmunult, et esiotsa oli raske aru saada, kes hõikab.
18.52 võttis Tartu häirekeskus tulekahjusõnumi vastu ja veerand tundi hiljem jõudsid kaks tuletõrjeautot kohale.
Ajalugu kordub: kui Silveri ema Riina oli 10-aastane, laastas tulekahju tema kodu. Siiani on tal meeles, kuidas loomad põlevast laudast välja ei tahtnud minna ja tulle tagasi jooksid. «See pilt tuli siis meelde ja mulle tundus, nagu põleks oma kodu, mitte naabrite oma,» räägib Riina. Kevini ema rahunes, kui ta oma poega naabrite juures elusa ja tervena nägi.
Väike poiss magas tulekahjujärgse öö Silveri kodumajas. Õnnetuse põhjustas soojaveeboileri ülekuumenenud termostaat. Majja paigaldatud suitsuandurid olid varmad igast lihapraadimisest turvafirma valvepulti teatama, tõelise tuleohu puhul jäid need tummaks.
Uus siilipea
Ühel päeval enne jõuluvaheaega olid Raatuse gümnaasiumi nooremad klassid koolisaali üles rivistatud ja Silver sai direktorilt tänukirja elupäästmise eest. Kooli ette minnes oli Silveril ülilühike siilipea, tules kõrbenud tukk oli tulnud maha lõigata.
Tartu päästeteenistuse uurija Tiit Väärt ütleb, et on hämmastav, kui kiiresti Silveri pea kriisiolukorras töötas. «Ta teadis täpselt, mida ja kuidas peab tegema, väga paljud täiskasvanud käituksid sellises olukorras hoopis abitumalt,» leiab Väärt.
«Pisar tuleb kohe silma,» on Silveri klassijuhataja Lii Susi esimene lause, kui ta on kuulnud uudist, et tema õpilane saab presidendilt medali.
Tubli keskmine koolipoiss Silver paistab klassijuhataja sõnul eriti silma spordis.
Koolis Silverile meeldib, kuigi veel meelsamini istuks ta päevad läbi arvuti taga. Pea iga päev lubab ema tal tunnikeseks minna sõbra juurde Duke Nukemit või mõnd muud action-mängu proovima. «Kui meil kodus oleks arvuti, siis võiks mõnel päeval juhtuda, et Silver ei jõuakski enam kooli,» tõdeb ema.
Esialgu pole asjad nii hullud, tööõpetuse tunnis sai poiss just valmis heegeldatud pajalapi, matemaatikas tuleb miljoni piires korrutada. 6. märtsiks peab poiss läbi lugema Oskar Lutsu «Kevade». Kes saab täna Silveril omatehtud sõbrapäevakaardi, selle jätab poiss esialgu saladuseks.
Sünnipäevaks tahab Silver saada pangakaarti. Kui suvi tuleb, sõidab ta 21-käigulise jalgrattaga oma linnaosa vaiksematel tänavatel. Siiani on suurim väljavändatud kiirus 39 kilomeetrit tunnis.
Nädala eest arvati Silver Raatuse gümnaasiumi 4. klasside rahvastepallimeeskonda, õigupoolest tõusis ta varumehepingilt platsile, sest üks hea mängija jäi grippi. Mängus olid Silveri elud kiired kaduma.
Aga see oli kõigest mäng.
algusesse
© Postimees 2000 |
